Min Taanis

ÜLIKOOL.. suurte tähtedega

2011-09-08T19:53:00.003+02:00

Olen jälle koolilaps. Tegelikult võin nüüd küll öelda, et olen tudeng selle sõna kõige otsemas tähenduses!

Roskilde Ülikool teine katse :)

Ma tahan tegelikult kirjutada sellest kuidas ma arvan, et ma mitte kunagi ei harju ära selle vaatepildiga, mis mulle iga hommik kooli minnes ja pärastlõuna koju tulles avaneb.

Hordide ja hordide viisi noori, kes ummistavad rongi iga pisemagi nurga kuni usteni välja. Ma usun, et võin vabalt öelda, et nii mõnigi on sõitnud nägu vastu ukseklaasi lömastatud rohkem kui ühel korral. Ja see pole veel midagi! Sellest kui palju inimesi iga päev ülikooli voorib, saab tõeliselt aimu alles siis kui rongi uksed avanevad ja kõik sees mees ennast perroonile maha laadima asub. Tunne on nagu rock-kontserdilt tulles, kus tigusammul kümneid ja kümneid meetreid käima peab enne kui vabamalt saab võtta. Ja kõige imekspandavam on minu jaoks see, et täpselt see sama vaatepilt kestab pikalt.. st kella poole üheksast hommikul kuni kella üheteistkümneni välja jõuab iga 15 minuti tagant kohale rong mis on pea, et veel rohkem rahvast täis kui eelmised. Ja vastupidine protsess algab jälle umbes kella ühest ja kestab sedapuhku lausa peaaegu kella viieni, kui kõik need väsinud noored jälle Kopenhaageni poole tagasi sõitma hakkavad. Huvitav on jälgida ka seda kuidas kõik see rahvasumm rongijaamast campus´e poole lookleb. Teele jääb mitu poodi keset täielikku tühermaad, samuti mitu restorani ja kioskit. Kohe, väga suure ja muljetavaldava raamatukogu kõrval on keskmise suurusega järv, millelt saab jälgida luikede maandumisi ja õhkutõusmisi. Ma võin ainult öelda, et see on tõeliselt esimene kord elus, (kaasaarvatud eelmise aasta kaks kuud koolis käimist) kus olen nii suure õppekollektiivi osa, et tervele ülikoolile on lisaks ka oma väike toetav linnak kõrvale ehitatud ja kui kellegil tekib küsitavusi, siis tegelikult end täielikult õigustav rongijaam (nagu eelnevalt mainitud). Ja ma loodan siiralt, et ma imestan samamoodi veel kahe aasta pärast kui hommikuti kooli lähen kui vägevalt suur on see koht ja kui tilluke ma ise selle kõige sees olen. :)

Teie Min

7- on see maagiline number..

2011-06-10T12:35:00.000+02:00

Nii.. Kõik mu postitused algavad lausega: „Pole jälle sada aastat kirjutanud“, nii ka seekord!

Näpistan hetkel selle postituse tegemiseks aega oodates Tanelit hambakliinikus, kus ta jääb ilma muret tegevast tarkusehambast ja suurest hunnikust rahast.

Seletan kohe lahti pealkirja. Number 7 on nimelt see maagiline arv kordi kui me oleme Taani riigis kolinud. Alguses oli see õppimise ja ühikate asi, aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et me vist olemegi sellised rahutud, kes koguaeg uut pesa punuda tahavad. Seekordne üsna äkiline kolimine oli tingitud mitmest asjast, aga peamiselt täiesti võimatust korteriomanikust. Long story short.. Omanikud võtsid meilt liiga palju üüri korteri eest, mis sellist raha absoluutselt väärt ei olnud ja peale aastast susserdamist ja vusserdamist otsustasime, et meie närve säästes on lihtsalt parem kui uue koha otsime. Vana korter jäi meile väikseks ka.. Elasime ometigi peamiselt ühes toas koos voodi, toidulaua ja kontorinurgaga. Elutuba me peaaegu, et ei kasutanudki, sest seal oli ruumi praktiliselt ainult diivanil istumiseks ja juba kahekesi oli vähe kitsas. Nii me siis jälle selle kolimistralli ette võtsime. Siin riigis on korteri leidmine umbes sama lihtne nagu nõuka ajal poest sooja saia saamine. Hind mida me saame ja oleme nõus maksma on selline, mille järgi ka kõik teised otsivad ja ilma liialdamata võin öelda, et teinekord on ühele korterile üle 30 kandidaadi. Mis te arvate kui suured šanšid on imelike võõraste nimedega tüüpidel, kes telefonis isegi numbreid hästi ei erista. Kõige selle juures läks meil isegi hästi, sest üks neist vähestest, kes telefonile vastas ja meid oma korterit vaatama kutsus osutus väga toredaks ja meeldimine tundus olevat ka vastastikune nii, et selle korteri otsustasime üürida. Asub ta veel kaugemal kesklinnast kui meie eelmine kodu, aga see-eest selle väikese linnaosa keskuses. Võib vabalt öelda, et kõik tähtis asub umbes 5 minuti kaugusel kodust (rongijaam, raamatukogu, toidupood, apteek, postkontor , väga hea hiina restoran... jne..). Korter ise asub kolme korruselises kivimajas viimasel korrusel. Ruutmeetreid peaks kirjelduse järgi olema 50 seega 2 vähem kui meie vanal kohal, aga päriselt on meie uus kodu vähemalt poolteist korda suurem. Kahest toast väiksem on hästi hästi väike, aga õnneks nii palju suur, et meie voodi mahtus ilusti ära ja meie sõbra IKEA abil saime ka väga kihvti kapilahenduse (nurgakapp, mis ruumi mõnusalt kokku hoiab). Veel mahtus sinna ära ainult üks kitsamat sorti kummut ja meie palju armastatud peegel. Aga mida siis veel vaja on? Milleks see magamistuba õigupoolest siis on kui mitte ainult magamiseks ja riietumiseks. Teine ja suurem tuba on seevastu nagu väike saal. Sinna mahtusid ära kõik meie elutoa/kontori atribuudid ja ruumi jäi veel ülegi. Köök on tipptasemel kuigi omanik ütles, et see on viimati umbes 6 aastat tagasi renoveeritud. Kõik, mida perenaisel vaja on seal olemas kaasaarvatud nõudepesumasin, sest oma vana jätsime maha vanasse korterisse. Vannituba on väike, aga mitte nii väike nagu keskmine Kopenhaagenlase vannituba, kus dušinurk on ühtlasi ka vetsunurk. Ja peale kõige selle on meil veel ka täiesti arvestatava suurusega rõdu. Nii, et lõpp hea kõik hea ja olen üsna kindel, et uuest kohast piisab meile kindlasti vähemalt kaheks aastaks.

Eile andsime üle oma vana korteri ja nagu oodatud, siis mitte ilma probleemideta. Me võtame (või siis üritame) võtta asja nii positiivselt kui võimalik, ehk siis.. meil on sellest asjast palju õppida ja juba uue kohaga tegime parima võimaliku valiku. Issanda loomaaed on värviline nagu öeldakse ja mõnda sorti inimesed lihtsalt omavahel suhtlema ei sobi. Oleme oma vanu korteriomanike üle õiguse saanud nüüdseks kolmel korral ja oleme üsna kindlad, et ega see viimane kord ka erand pole.

Eelmine aasta kui viimati kirjutasin oli suur koolijutt õhus. Kooli ma ka läksin, aga kohe mitte ei sobinud ega meeldinud mulle minu tehtud valik nii, et see aasta proovin uuesti ja loodan, et seekord on naelapea pihta tehtud valik J.

Taani keelega sain ühelepoole detsembris ja kuigi ma seda oluliselt palju ei kasuta, sest kodus on suhtluskeeleks eesti ja tööl inglise keel üritan õpitud tarkusi meeles pidada raamatute lugemisega, taani sõpradega suhtlemisel ja igal muul võimalikul juhul kui on vaja keelt kasutada.

See suvi tuleb üks suur tormamine, sest suvelõpus on paar tähtsat tegemist plaanis nii, et ei saa lubada, et satun siia nüüd tihemini kirjutama, aga kui suvi läbi, siis kindlasti üritan. Eks seda arvuti taga istumist saab ka rohkem olema kui jälle koolijütsiks hakkan.

Muidu on kõik hea..

Kui korter viimseni üles vukstid panen siia kindlasti ka pilte üles.

Seniks au revoir ja au tööle J

Alati teie Min

Jaiks... Peaaegu aasta..

2011-04-25T21:11:00.003+02:00

indeed..

Viimane postitus on eelmisest suvest.. Aga ega pole olnud ka miskit märkimisväärset mida kajastada. Nüüd aga hakkame kolima (ma tean.. jälle!!!) ja on veel palju toredaid ja põnevaid asju juhtumas nii, et luban siia postitada lähitulevikus kui on vähem pakkida ja lahti pakkida.

Alati teie..

Copenhagen baby!!!

2010-07-19T11:34:00.006+02:00

Siin me nüüd oleme.. Kolmas kuu jookseb. Olen jälle blogimisega hiljaks jäänud, aga vahepeal on ka palju teoksil olnud!!

Meie elukohaks on Kopenhaageni äärelinn nimega Rødovre (Eestlastele on selle nime hääldamine võimatu!! Kui külla tulete, siis õpetame :)). Rødovre on omaette "kommune" ehk siis Eesti mõistes maakond. Taani mõistes on maakonnal veidi väiksem pindala ja idee. Kõik on veidi lihtsamini kättesaadav arvestades kui suur Kopenhaageni piirkond on. Meie linnavalitsus asub 10 mintsa jalutuskäigu kaugusel. Seal samas kiviviske kaugusel on ka suur raamatukogu ja vägevalt suur kaubanduskeskus, kus asub ka kliinik meie perearstidega. Meie "kommunes" elab ca 36 000 inimest ja asub kokku ainult 12,5 km2´l. Maksu maksame vähem, kuna Rødovre ei kuulu just rikkamate kommuunide hulka, aga meile sobib see hästi arvestades kui kõrged maksud Taanis on.Kesklinna saab meie kodu juurest mitme transpordivahendiga, aga arvestades, et asume 3nda tsooni alguses (Kopenhaageni piirkonnas on tsoone kokku 9), ei ela me tegelikult Kopi keskusest üldse kaugel. Tõsi, rongijaam asub rattaga 10, bussiga 2 ja jalutades 20 mintsa kaugusel, aga siiani pole olulisi probleeme ette tulnud, sest oleme Taneliga mõlemad kirglikud ratturid.
Uus keeltekool asub meil kesklinnas ja koduuksest keeltekooli on umbes 9,8 km vms. Rattaga väga hea trenn ja lihtsaks teeb sõidu ka see, et võrreldes Aarhusiga on siin maastik väga tasane. Metroo on Kopenhaagenis võrdlemisi uus (sõidab aastast 2002) ja metroo peatus asub meie kodust umbes 15 minuti rattasõidu kaugusel. Metrood kasutame siis, kui vihma sajab ja 10 km linna rattaga sõita oleks veits liiga märg ettevõtmine. Olen ühe korra ka oma tulevases ülikoolis käinud ja aega võttis sõit umbes 45 minutit (kolm erinevat transpordivahendit, aga palju ootamist ei ole üheski peatuses nii, et probleeme küll ei peaks tekkima). Muidugi on transport pealinnas (hambaid krigistades) kõvasti kallim ja Roskildesse igapäev sõitmine ei saa olema odav lõbu, aga nii see juba kord on ja tuleb lihtsalt ära kannatada. Kui meil oleks auto ei lubaks mu südametunnistus nii ehk naa seda igapäevaselt kasutada. Kui juba kord "roheline", siis ROHELINE. Pealegi tahetakse 2015ks aastaks saada 50% elanikkonnast kasutama ainult ratast ja ühistransporti. Olen vähemalt 5 aastat ajast ees. Jeeee :D

Meie uuest kodust!Esimene õhtu oma üdini korralikult paberisse ja kilesse pakitud mööbli otsas istudes oli üsna masendav. Meie uus kodu ei ole just kõige "uuem". Näiteks täna (kolm kuud peale kolimist) käidi meie vannitoa põrandat vaatamas kahe lahtise plaadi pärast ja järeldati, et tuleb ikka terve põrand üles võtta ja ära vahetada, sest kõik on vana ja jama. Jumal tänatud, et meie selle eest maksma ei pea... 6000 ja rohkem dkk ei ole naljaasi. Kuid see on ainult üks näide. Seinad olid peamine probleem. Ühtegi riiulit ilma lisatoestuseta üles ei saanud panna, sest need tulid lihtsalt vurinal alla. Kõik on pragusid täis nii, et looduslik mitmekesisus on meil siin täiesti olemas erinevate kärbeste, ämblike ja põrnikate näol. Pese kõike palju tahad.. aga lahti neist ei saa. Nägime esimesed 2 nädalat siin ikka kurja vaeva, et seda kohta elamiskõlblikuks teha, aga nüüdseks on juba täitsa kodutunne. Muudatusi oma igapäeva rutiini oleme pidanud siiski tegema, sest näiteks elame me peamiselt kahest toast suuremas (voodi lihtsalt ei mahtunud väiksemasse tuppa ära) ja ustest on meil olemas ainult vannitoa, koridori ja välisuks. Nii, et hommikuvalgusega võitlemiseks ja lihtsalt tubade eraldamiseks ehitasime kardinate süsteemi, mis toimib kusjuures täitsa hästi. Ja praegu elame täpselt üksteisest mööda nii, et mina saan hommikul kauem magada ja Tanel tõuseb vara.. kohvimasina häälte ja muu müra keskel saan juba vabalt nagu kott magada. Inimene harjub kõigega. Ruumi on kesiselt, aga aasta ja rohkem saame siin hästi hakkama. Asi, mille üle me kõige õnnelikumad oleme, on ümbruskond. Siin on palju rohelust ja üldiselt mõnusalt vaikne, mida me taga ajasimegi. Nii, et igal kohal on omad plussid ja miinused ja üldiselt on see ju lihtsalt 6 elamine selles pikas reas. Küll aga saame kõvasti kogemust, milliseid kortereid tulevikus tasub üürida ja milliseid mitte. Sellises konditsioonis korterit ei soovita ma kindlasti kellegile. Asjaolude kokkulangemisel oli see kahjuks lihtsalt parim valik hinna ja asukoha mõistes. Ja üldiselt me praegu ei kurda. Oleme pigem rahul oma kodukoomis oskustega :).
Paar pilti meie elamisest:

pilt 1: Meie maja. Elame teisel korrusel ja meie akendest on pildil näha ülemine aken nurga peal ja parempoolne katuseaken (ehk siis elutuba ja vets/vannituba)

Pilt 2: Seda tuba kutsume "elutoaks". Seal on täpselt ruumi istuda ja lugeda või filmi vaadata.. Rohkemaks mitte.Pilt 3: Seda kutsume "suureks toaks". Pildil on magamisnurk, sööginurk ja kaadri taha jääb veel kontorinurk. Praktiline kas pole? Ja kui on külalised tõmbame kardinad voodile ette, et oleks paslikum.

Nii palju siis meie elukohast. Kõige muu kohta oleks veel teist samapalju kirjutada, aga jätan selle mõneks järgmiseks korraks. Luban käsi südamel, et kirjutan juba kohe varsti jälle kuidas Kopenhaageni kultuurielu jms meile istub.

Seniks AU REVOIR ja AU TÖÖLE :)

Min

Århus-the past, present and the future!!

2010-04-21T13:10:00.011+02:00

Kolisime Århusi 2006 aasta sügisel. Sealt ära 2010 kevad.. Kui kiiresti nüüd arvutada, siis elasime selles pisikeses armsas linnakeses, mida nimetatakse ka "Maailma väikseim suurlinn" lausa pea 4 aastat. Endalegi uskumatu.. Viimastel nädalatel enne kolimist kogusin oma peas kokku kõik head mõtted Århus´i kohta ja hakkasin lausa kahetsema, et lahkume. Jagaksingi siin parimaid hetki, mälestusi ja kõike head, et selle armsa väikse suurlinnaga korralikult hüvasti jätta!!!!
2006 augusti lõpp! Kõik oli siis täiesti uus ja huvitav. Pean mainima, et 4 aastat tagasi olin ma veel piisavalt noor, loll ja vastutustundetu, et üldse mitte midagi oma uue kodulinna kohta enne minekut välja uurida. Ainus, mis ma teadsin oli see, et Århus on Taani suuruselt teine linn.
Mäletan, et üks esimestest emotsioonidest oli see, et rohelust on palju ja pärast seda kui koolis sai selgeks, et Taanis on ainult ühe käe näppudel üles lugeda arv protsente metsa, olen endiselt veel arvamusel, et Århus on täis rohelust, parke ja värsket õhku!
See esimene sügis möödus meil rohkem üksteist, kui linna ja riiki tundma õppides ja seega ei olegi palju kultuurist, arhidektuurist ja muust ..uurist meeles. Mõned pildid siiski:
Frederiks Alle 2006 (kui hästi vaadata on ka raekoda näha ;))

Århus Banegaard (ehk siis inimkeeli rongijaam) 2006

Meie esimene pesupäev! Jalad kuuluvad (ülevalt vasakult) Tanelile, Martinile, Miinale ja Madisele :)

2007 veebruaris oli Taanis suur lumetorm, mis mõjutas kõige rohkem Århus´i elanikke. Selle aastase Eesti talvega seda muidugi võrrelda ei anna, aga Taani kohta oli siis ikka metsikult palju lund. Tunnid jäid ära, inimesed tööle ei saanud ja bussid olid igasse teise teeotsa kinni jäätunud. Lund näeb Taanis üldse väga väga harva, aga see 4 päeva olid kahtlemata kõige ekstreemsemalt lumised minu elus.

Kevadel ja suvel käisid meil vanemad külas ja Århus sai igatpidi ka turistina läbi käidud. Kunsti muuseum aRos, mida mina isiklikult olen vähemalt 5 korda külastanud, sai mu absoluutseks lemmikuks, olles alati rohkem modernkunsti sõber olnud. Modernkunsti on selles muuseumis tervelt 7 korrust!! aRose sümbol Suur Poiss (ja väike poiss)

Bussiliiklus on Århusis omapärane, sest erinevalt kõikidest teistest linnadest sisenetakse Århusis bussi tagantuksest ja väljutakse esiuksest. Aegajalt külastavad busse kontrolörid, aga erinevalt Eesti kontrolöridest mõistavad nad, et on samasugused inimesed nagu kõik teisedki ja teevad üldiselt oma tööd positiivse ellusuhtumisega. Vahele ei jäänud me Taneliga kordagi, sest me lihtsalt ei sõitnud praktiliselt mitte kunagi ilma piletita. Kui ühistransport ilmselgelt toimib, siis ei ole ka kahju raha maksta, et ta ka edaspidi toimiks. Eestis on jänes olla palju lihtsam, sest ühistransport on ikka kõvasti vähem loogiline kui siin! Ja sel aastal sai oii kui palju bussiga sõita... Ainus etteheide: "Naine roolis, auto kraavis" ja seda sõnaotseses mõttes. Naisbussijuhid Aarhusis ja (peale kahte kuud Kopenhaagenis) ei oska kohe mitte suurt sõidukit juhtida.

Üks rõõmus tüdruklaps, kes polnud ammu lund näinud :) (Veebruar 2007)

Sügisel läksin uude kooli päris oma asja õppima ja minu ellu tuli Triin, kellest on nüüdseks saanud absoluutselt täiesti asendamatu inimene mu elus. Kahjuks viis elutee Triinu pea aasta eest tagasi Eestisse, aga meie Århusi aegu ei unusta ma eales.

Pilt on küll aastast 2009, aga mõte jääb... Risskovi meri ja sõbranjed!

Kui suure armastuse kõrvalt jäi aega ka Taanit tundma õppida ja eelkõige Aarhus´i, siis mööduski 2007 suuresti niiviisi. Tihtipeale sai suvaliste busside peale istutud ja ennast uute tuultega lennutada lasta, aga kuna linn on üsna limiteeritud, siis 2007 aasta lõpuks (poolteist aastat peale tulekut) ei olnudki enam eriti miskit uut avastada.

Õppisin ma Aarhusis lausa kahes koolis, esimesena laborandiks (Aarhus Tekniske Skole), mis polnud minu jaoks just kõige õigem valik ja teisena keskkonna korraldajaks, mis oli just õige valik (selleni jõudsin ma suuresti just tänu sellele, et õppisin midagi, mis polnud täitsa minu jaoks). Koolidest viimane, The Green Academy of Aarhus (selle nime sai kool minu viimasel õppeaastal) asub Risskovis (kahtlemata Aarhusi kõige rikkam ja üks ilusamatest elurajoonidest). Meri oli kiviga visata ja campus ise-enesest pisike ja kodune. Üksvahe ootades kohta uude ühikasse, sai kooliühikas lausa 2 ja pool kuud elatud.

2008 oli Aarhusi aastatest kõige raskem. Tekkis rutiin ja linn jäi meile juba veidi pisikeseks ja igavaks. Kahtlemata oli see ka eneseavastamiste aeg ja teadupärast ei ole see kunagi kerge.

2009 lõpetasin kooli (Tanel 2010 aasta alguses) ja ees seisis suur küsimus, mida edasi teha?! Meie Taani pere (inimesed, kellega alustasime 2006) oli selleks ajaks kas tagasi Eestisse kolinud või oma elu Kopenhaagenisse ümber seadnud. Ka me tundsime, et oleme Aarhusist kõik välja pigistanud ja on aeg edasi liikuda. Kuna Taani oli hea ja tuttav, valisime edasiseks elukohaks Kopenhaageni. 2009 sügis kuni kolimiseni 2010 aprill kogusime raha, uurisime Kopenhaageni kohta ja õppisime Aarhusi keeltekoolis Lærdansk, keelt. Päris viimastel nädalatel enne kolimist tungis ikka kurbus südamesse küll. Kõik oli hea, tuttav ja kodune. Ja maha jäi mitmeid inimesi, kes meid palju aidanud ja kellega headeks sõpradeks saanud. Tõde on aga see, et Aarhus on ikka Aarhus ja meist 3,5 tunni kaugusel. Tuleb igatus peale, tasub ainult rongi peale istuda ja minna.

Ära pean mainima selle, et Aarhusi linnas kolisime me kokku lausa 5 korda. Kesklinnast, Brabrandi, Risskovi ja sealt lõpuks alati armsaks jäävasse Viby´sse.

See armas "väikseim suurlinn" jääb alati kohaks, kust leidsin armastuse, mitmeid elukestvaid sõprusi ja õppisin palju enda, taani ja üleüldiselt maailma kohta.

Århus til evigt! (Århus igavesti!)

Miina

Liszt ja Tom&Jerry ja suur kolimisdraama...

2010-03-04T13:55:00.003+01:00

Esmalt tahan kohe mainida, et muusikaline haridus on alati väga hea ja pole vahet kuidas see haridus omandatud on. Mina käisin näiteks mitu aastat muusikajaloo tundides, aga Liszt´i loomingu tunnen esimese asjana ära ikka Tommy&Jerry multikatest. Meeldiva lisana jooksevad silme eest ka Tommy ja Jerry ise läbi. Pole muud öelda kui, et see Ülo Mälgandi õpetus jääb terveks eluks külge :D ja see on ju ainult hea. Nüüd tasub vaid loota, et mu väikevend endale Tom&Jerryst samuti kasulikud asjad välja nopib.

Taani riigis, Århus´i linnas on asjad jõudnud nüüdseks nii kaugele, et kolimine on ukse taga ehk siis aprilli alguses oleme siit läinud. Uue kohaga pole veel lepingut tehtud seega ei hakka ma, ebausklik nagu ma olen, sellest suure häälega veel lobisema.
Millest ma rääkida tahan on hoopis kogu see jamamine, mida ühelt saarelt teisele kolimine endaga kaasa toob sellises "odavas" riigis nagu Taani. Kõige lihtsam tõde sai, kogenud kolijatele nagu me oleme, selgeks alles liiga hilja nagu alati. Ja ega meil selles asjas palju teha polnudki. Århusist København´i kolimine on üks äärmiselt võimatu asi. Korterite üürikuulutsed on üleval mitmetes portaalides, kuid esimene väljaminek saab juba seal tehtud. Selleks, et üürijate kontaktandmeid näha, peab raha maksma. Korterid lähevad käest kiiremini kui soojad saiad, tihtipeale enne kui kuulutusele vastatatagi jõuad. Leppisime siis kokku kaks kohtumist, et mõningaid kortereid vaadata. Selleks pidime muidugi sõitma rongiga üle kolme tunni sinna. Hea õnne omanikena tehti tol päeval pommiähvardus Roskilde jaamale, millest me parasjagu üks jaam eemal olime ja oii milline draama lahti läks. See on vist tüüpiline, et kui on mingi ebatavaline olukord, siis seisab iga mees enda eest.. Nii oligi! Peale 2 tundi ootamist tulid lõpuks ette bussid, mis siis Roskilde ja Kopenhaageni poole sõitma pidid ja oii kuidas kõik tormasid ja üksteise võidu bussi peale trügima hakkasid. Ma mõtlesin ikka, et taani inimesed on teistsugused ja alati viisakad aga neeh.. ühed lambad oleme kõik :D. Kui viimaks kohale jõudsime vaatasime ühe väga nadi korteri üle, mille vets/vannituba oli väikseim, mida ma eales näinud olen. Väiksem veel kui laeva vets/vannituba ja see oli juba üsna diil breiker. Magamistuba oli nii kitsas, et sinna ei oleks meie voodi vist sisse mahtunudki. 1 korrus ja getto ka veel. Ja kogu selle eest küsib tüüp 6000 dkk + kommunaalid. Sealt lahkusime küll üsna masendunutena. Istusime kohvikusse maha ja hakkasime järjest kuulutusi läbi vaatama ja inimestele helistama. Saime veel kahte kohta vaatamas käia, millest esimene oli parim linnaosa, parim korter ja üsna kallis ja teine normaalne linnaosa, normaalne korter ja enam-vähem okei hinnaga. Et meil ikka palju mõtlemist ei oleks, läks see parim koht kohe käest ära ja otsustasime, et normaalne koht käib ju kah. Kuu aja pärast kolimegi sinna normaalsesse kohta. Räägin kõigest rohkem siis, kui oleme kohal. Enne ei teagi ju väga palju.. Nüüd peame suuuuure suure puhastuse tegema oma asjades.. Lugesin just Kaisa blogist, et ta annab/annetab riideid ära ja ka mul seisab see ees. Kokkuhoid ja taaskasutamine on selle kevade trend..

Täna saatsin ära oma ülikooli avalduse ja nüüdsest arvatavasti värisen igakord kui postkasti avan... kuni juulikuuni maksimaalselt! Sellist paberimajandust pole ma veel kunagi varem näinud.. Ükskord pidi see ju ka mind ometigi tabama.

Kokkuvõtlikult tundub, et märts on üsna plärts nagu tavaliselt. Nii külma talve pole ma siin maal veel enne kogenud, kuigi juba hakkab vaikselt kevad paistma. Esmaspäeval oli juba lausa tahtmatult lootustandev tunne sees, et ehk läheb varsti soojaks, ja saan ülikooli sisse ja saame hea töö ja võidame lotoga ka.. Kuluks ära küll!

Seekord ei maksa imestada, et pole ammu siin endast märku andnud.. kui pole miskit head kirjutada, siis ei maksa kirjutada! Kevadmasendus ma tean. Küll läheb üle! Siis kirjutan jälle ;)..

M.

Kahtlemata väga veider...

2010-01-16T23:27:00.002+01:00

... kui ükshetk lihtsalt pool hammast küljest ära murdub... kusjuures veel see hammas, mis kunagi kõva raha eest parandatud sai ja lubati, et selle hambaga enam kunagi ühtegi muret ei ole!!

Variant A: Halb plomm ja kvaliteet!!
Variant B: Minu suus laguneb kõik!!

.. Ma siiralt loodan, et esimene variant.. kuigi let´s face it.. nüüd tuleb võtta ette käik taani "odavasse" hambaarsti tooli. Niuks!

Jõuludest ja muust…

2010-01-10T13:02:00.000+01:00

2010... See on minu jaoks esimene aastakümme, millest kõike tähtsamat meenutada suudan. Seda nii maailmasündmuste kui ka oma elu kohta. Uskumatu, et aastal 2000 olin 13 aastane plika, kes mängis flööti ja oli suur Vormel 1 fänn. Nüüd.. 10 aastat hiljem olen lähenemas kahekümnendate poole peale, elan välisriigis, olen omandanud esimese loodetavasti mitmest kõrgemast haridusest ja juba üle kolme aasta oma elu kellegagi jaganud. On arvatavasti vähe perioode elus, kus aastakümnega võib nii palju juhtuda. Nii, et see tuleb kõik oma mälusoppidesse kenasti tallele panna ja kunagi kuuekümendatelt seitsmekümnendatele minnes kõik jälle meelde tuletada!

See aasta veetsime esimesed päris Taani jõulud. Peab tunnistama, et veidi üksildased nad olid hoolimata sellest, et saime need oma noore 3 aastase pere keskel veeta, olime sellegi poolest õnnega koos. Nimelt olid Taanis esimest korda 14 aasta jooksul valged jõulud ja me olime selle tunnistajateks. Tegime koos taani moodi sealiha (pealt krõbeda koorikuga) ja avastasime, et see õnnestus meil täitsa hästi. Ka olime toonud jõulumeeleolu loomiseks armsa keskmist kasvu kuuse ja ehtisime selle Eestlase kombel tagasihoidlikult. Vaatasime palju “lame good movie”sid (ehk siis tüüpilisi Hollywoodi mõttetusi mida hindasime siis kas heaks leimiks filmiks või halvaks leimiks filmiks) ja kuulasime traditsioonilist Mariah Carey, Whami “lame good Christmas music”ut J

Ja raamaturubriigist, mis käib ühtlasi ka Jõulude veetmise alla.. Lugesin läbi vanaema saadetud raamatu “Minu Eesti” Justin Petrone sulest ja soovitan siinkohal soojalt. Kui teinekord piinavad küsimused või lihtsalt uudishimu saada vastust küsimusele “Milline näeb välja Eesti välismaalasele, eriti veel teisest maailma otsast tulnud välismaalasele?” siis tasub seda raamatut lugeda. Nii mõnigi asi, mis on terve elu tundunud meile absoluutselt iseenesest mõistetavana, saab raamatut lugedes uue ja kindlasti naljakama vaatevinkli. Sain “Minu..” sarjast indu juurde ja alustasin just “Minu Ameerika” (Epp Petrone) lugemist. Eks sellest siis kui läbi!
Ps. Samal ajal kui mina siin oma veebipäevikut täidan, loeb mu teispool, kes tavaliselt raamatuid väga ei armasta seda sama “Minu Ameerika”t ja on täiesti süvenenud. Jube mõnus vaadata!

Aastavahetus möödus aga hoopis täiesti teistes toonides kui Jõulud. Mariliis, kes naases Taani juba 26ndal Detsembril tuli sel aastal meiega sõprade Lina ja Johni aastavahetus prallele. Õhtu ja öö möödus rikkalikku toidulauda ja värvilist seltskonda nautides. Pean ka mainima, et Mariliis lõi kõik pahviks oma täiesti laitmatu taani keelega. Ilutulestikku oli rohkem kui minu silmad eales näinud on. Nauditavaks tegi aastavahetuse just see, et inimesed eri paigust, kes muidu üldse väga ei suhtlegi moodustasid täiesti harmoonilise seltskonna ja nautisid seda täiel rinnal. 1 jaanuari hommikul koju tatsudes avastasime, et meie naabermaja või pigem talu (kust on pärit meie palju armastatud ja pildistatud ponid) on tulekahju üle elanud. Nimelt oli maha põlenud osa tallist (kus viibis väidetavalt 30 hobust, kes kõik õnnekombel pääsesid! J) ja osa garaazhist, kus tegutseb autoparandus töökoda. Õnneks oli õnnelik õnnetus ja keegi viga ei saanud, kuid tähelepanelikuks tegi siiski. Tuli on ohtlik asi!!!

3nda jaanuari õhtul alustasime 26 tunnist teekonda Eestisse. Sõitsime kõigepealt Kastrupi lennujaama, kus tukkusime pingil 3 tundi et siis edasi Malmösse põrutada. Malmös istusime Stockholmi rongile, mis sõitis ei rohkem ega vähem kui 5 ja pool tundi, kuid aknast avanev vaade oli muinasjutuline ja aeg läks kiiresti. Stockholmis otsisime sadama ja õhtu ja öö möödus Tallinki Baltic Queenil. Tahtsime seekord sellist kojumineku moodust proovida ja ei kahetse üldse. Reis on küll pikk, aga vaated ilusad ja piisavalt aega veidi aega üksteisele pühendada. Eks esines tuli ette igasugu viperusi, aga neid tuleb ju alati.
Tallinn ja koduke Murastes olid täiesti lume alla mattunud ja sajab siiani muudkui juurdegi.
Tõdesime, et kuigi 4 päeva on liiga väike aeg kodus olla, paneb see prioriteedid paremini paika. Leidsime, et kui võimalik käime parem tihemini nädala kaupa kui korraga poolteist kuud. Eks tulevik muidugi näitab, aga ei olnud sellisel reisimisel mitte midagi viga.
Mis kõige tähtsam. Vend Mikk on kirjeldamatult tubli väike poiss. Uued sõnad tulevad minutitega ja nii õnnestus ka minul venna arengust rohkem osa saada. Kui tahes kole argipäev teinekord ka ei tundu rõõmustab mind alati fakt, et maailmas on üks väike Mikk, kes naeratuse alati näole toob!

Ja ühest asjast veel.. Juba aasta otsa olen endamisi kõvasti rääkinud, et tahaks pisikest arvutit, mis oleks alati käepärast. Ei või kunagi teada, millal on vaja miskit netist järele vaadata vms. Jõuluvana ei jaksanud mu juttu enam kuulata. Tänu armsale Jõuluvanale ja ta abilistele kirjutan seda postitust rongiga Taani poole sõites. Muidu oleksite uut postitust arvatavasti mitu kuud oodanud, sest kodus on ju tuhat muud tegemist. Nii, et olgem kõik tänulikud mu armsale Jõuluvanale J.

Alati teie M

Tagasi argipäeva..

2009-12-28T19:27:00.002+01:00

Teinekord oleks mul siia niiiiiiiiiiiii pikk jutt kirjutada ja siis libiseb see hetk lihtsalt sõrmede vahelt ja pärast ei tule enam parimad mõtteterad meelde.. Usun, et see jätab üsna selge mulje, et ma ei ole eriline päeviku pidaja!

Meie reis Hamburgi, Kopenhaagenisse ja Malmösse oli väga vabastav. Ei mingit tööd, ainult puhas lõbu. Oleme mõlemad Taneliga arvamusel, et Hamburgis on hea õhk ja palju näha. Ma olen suur metroo armastaja nii, et metrooga sai küllaldaselt sõidetud. Kopenhaagenis oli veel mõnusam õhk.. Me ei jõua ära oodata millal sinna kolida saame. Tundub meie linn olevat. Elu keeb ja kodu on ka lähemal.. Kes ei tahaks Kopenhaagenis elada eksju? Kui Triin ka meiega liitunud oli, käisime Malmös.. kõik oli nii armsalt tuttav ja rongis olles nägime kahte meest, üks taanlane üks rootslane, küll svipsised ja kumbki rääkis oma keeles, aga suured sõbrad. Minu jaoks on see ikkagi nii kummaline, et sõidad 25 minutit rongiga ja oledki täitsa teises riigis ja uskumatu, et mõned käivadki igapäev ühest riigist teise kooli või tööle. Ma loodan, et ma kunagi sääraste asjadega ära ei harju, sest need on lihtsalt nii mõnusalt kummalised :).
Tagasi koju jõudes ei olnud üldse nii tore argipäeva naasta ja jällekord raamatuid pakkima hakata..prrrr...

Detsembri keskel kadus aga argipäev nagu naksti.. Maha sadas paks lumi. Taanlased ja lumi ei ole hea kooslus.. Usun, et seda kinnitaksid ka teised TaaniEestlased :). Juba 10 cm lumekihi peale jääb elu seisma. Inimesed ei saa tööle, bussid ei sõida ja valitseb täielik kaos. Need hullud, kes julgevadki liiklema minna on naljanumber. Meile muidugi naljakas vaadata, aga libedas autojuhtimisega saavad väga vähesed hakkama.. Nii juhtubki, et keset suurt magistraali seisab liinibuss ja ei saa ei edasi ega tagasi.. inimesed vaatavad nõutult pealt ja mõtlevad, et oleks pidanud vist siiski koju jääma. Üks hull üritas keset kõige hullemat sadu rattaga hommikul kooli minna. Müts maha noormehe ees, kes nii visa, et hoolimata kahest uperkuudist 10 meetri sees ei otsustanud ta ikkagi koju tagasi pöörata.
Meie jaoks oli lumi jumalik.. nagu kodus.. ainus imelik asi see, et inimesed rääkisid taani keelt. Tänaseks on meil maja ees paar väetit lumehunnikut kui sedagi, aga jõulud oli siiski poole toredamad tänu lumele!!

Nüüd tuleb tagasi argipäeva naasta mõneks ajaks. Järgmisel nädalal tuleme viivuks koju.. väga viivuks nii, et vabandan juba ette, sest arvatavasti lähima pere külastamisest ma kaugemale ei jõua. Ühendust võib võtta ikka... äkki tekib vaba hetk! :)

Ilusat aastalõpu argipäeva kõigile Min Taanis lugejatele :))
Min Taanis

10 päeva ühevanused..

2009-11-15T18:47:00.002+01:00

Tervitused sügisesest Taanist. Täna oli esimene päikesepaisteline vihmavaba päev mitme mitme nädala jooksul. Sügis on siin täiel raual hoo sisse saanud. Kui uhkus ette ei jääks, tunnistaks ma silmagi pilgutamata, et olen kade Eesti lume peale ja surun päev-päevalt koduigatsust alla....

Mulle tundub väga, et me oleme nende kolme aasta jooksul ära vaadanud kõik maailma filmid ja sarjad. Ma tean, et see päriselt nii pole, aga praegu on küll selline tunne. Tegelikult on asi selles, et kui mingit sarja on terve hooaeg korraga käes, siis paratamatult saavad kõik osad vähemalt viis korda kiiremini ära vaadatud kui telekast. Mõni on lausa juba kolm korda otsast lõpuni läbi vaadatud. Ma olen väga suur "Dharma ja Greg"´i fänn ja kui kõik 5 hooaega ülehelikiirusel vaadatud said olin väga õnnetu. Jenna Elfman on lihtsalt nii äge naine (ja ta meenutab mulle alati Kaisat)! Minu rõõmuks on väljas uus sari nimega "Accidentally on purpose", mille peaosas ei keegi muu kui Jenna Elfman ja esimesed 7 osa on olnud väga tasemel. Ma arvan veel ka, et selle sarja meeldivuse puhul mängib suurt rolli see, et kõik teemad on hetkel päevakorras!

Et minust nüüd väga ameerika sarju armastava klatšimoori mulje ei jääks, siis kirjutan oma üha süvenevast raamatute armastusest. Nii mõnigi mäletab seda tuska, mille tõi endaga kohustuslik kirjandus. See võttis mult aastateks igasuguse isu lugeda. Ja nüüd enne iga uue raamatu alustamist olen nii rahul ja õnnelik, et see raamat oli minu valik ja mitte kellegi teise ja kui ei meeldi, siis ei juhtu ka midagi... jätan lihtsalt pooleli ja võtan mõne uue. Lõpetasin just Stephen Kingi "Misery" ja olin meeldivalt üllatunud. Kui õudusfilmid panevad mu keha liialt adrenaliini tootma, siis õudusraamatud jätavad adrenaliini tootmise täiesti normalsuuse piiridesse. Peamine põhjus on ma arvan see, et loon ise endale kujutleva pildi kõigest, mis toimub ja minu pilt ei ole minu jaoks liiga õudne. Filmi puhul loob selle, aga keegi teine ja tavaliselt on see alati minu jaoks liiga õudne. Kui tagasi King´i juurde tulla, siis nautisin väga kuidas ta pinget üles keris ja kuidas tavalisest romaanist kasvas järsku tõsine õudukas välja. Väga mitu lõunapausi said töö juures liiga pikad tänu herr Kingile! :) Järgmisena võtan ette Õnnepalu alias Toode "Piiririigi".

Jälgin tihti ühe vahva pere Raudnask´ite seiklusi aasta pikkusel ümbermaailmareisil. Olen nüüdsest ka nende blogi follower. Kes on huvitatud, siis lingi blogile leiate siit. Nii mõnusalt ja suud jooksma panevalt kirjutatud!

Kirjutan tühjast ja tähjast, sest meie elu siin on endiselt töine ja rutiinne. Järgmine nädal aga sõidame marsruudil Aarhus-Hamburg-Kopenhaagen-Malmö-Kopenhaagen-Aarhus ja puhkame ja tähistame seda, et saame Taneliga 10 päeva ühevanused olla, millest 5 päeva on juba praeguseks möödas. Taneli sünnipäev möödus koduselt ja sügiseselt. Väljas sadas padukat. Tegime valgešoko torti ja kohe kindlasti oli see päev kõvasti vähem hall kui teised. Eelseisev reis ongi kingitus meile mõlemale. Mina otsustasin nagu iga aasta, et ma jään ikka sama vanaks. 22 on ju viimane taks... kuhu sealt enam minna ongi. :D Nii, et võib-olla mitte 10 päeva ühevanused vaid aasta aega ühevanused! :))

Juba täitsa unustasin! Ei ole see meie elu midagi nii rutiinne. Nädal tagasi pakkusime öömaja ühele toredale EKA fotograafia tudengile Madisele. Ta oli siin ühel lühikursusel ja kogu see nädal oli väga meeldiv. Juttu jätkus igapäev poole ööni ja iga järgnev päev tööl oli aina unisem ja unisem. Vahetult enne lahkumist laupäeva varahommikul kui meeled alles magasid tegi Madis meist ühe pildi me oma köögis, mis on kõigile nähtav siin.

Üks nädalavahetus käisime Jacko "This is It"´i vaatamas ja hoolimata kriitikast, et kogu film on tehtud selleks, et tuuri korraldaja AEG tuuri ärajäämisest tuleneva võla tasa, arvan ma, et see oli parim viis näidata maailmale geniaalse muusiku viimaseid hetki laval. Olgu jutud, millised iganes... uut Jackot ei tule kunagi!!

Järgmise korrani...

Miish

Juhuuu...

2009-10-27T18:31:00.003+01:00

Tere tere vana kere..

Aeg LENDAB!!
Keeleõppest: Nüüdseks olen juba tervelt neli taani keele tundi seljatanud. Kui keegi soovib valemit kuidas kõige effektiivsemalt keelt õppida siis mina tean! Tuleb leida selline töö, kus mõte terve päev seisab ja pea on tühi ja siis õhtul keele tundi minna. Seda valemit võib teisisõnu ka "Nohkari" valemiks nimetada. Kui teised kõik vaikselt uinuvad tunnis, siis mina olen täiesti ärkvel ja üritan igal võimalusel taielda... Peale tundi olen nii laetud, et võiks vabalt ühe taanlase ette võtta ja ta magama rääkida. Kui esimesel tasemel, mille läbisin poolteist aastat tagasi oli mu õpetajaks suurte lokkidega sell, kel palju klatši varrukast võtta oli, siis teisel tasemel on onu, kelle huultelt kõlab iga natukese aja tagant "Juhuuu..." (peale 4 tundi ajab ikka veel naerma), kel on poola naine ja seega peab ta vajalikuks meile ka poola keelt õpetada. Kui mõni hakkabki tunnis magama jääma, siis kindlasti väsimusest, sest igav pole meil tunnis kunagi! Täpsustuseks neile, kes pole kursis, siis ma juba kord alustasin taani keele õppimist, aga olin ajapuuduse tõttu sunnitud pooleli jätma. Siiski sai üks, kokku kuuest tasemest läbitud ja nüüd jätkasin teiselt. Meeldiva üllatusena avastasin oma kursuselt ühe poola paari meie ühikast. Nad elavad peaaegu meie kõrval majas. Selleks reedeks on meil duubladeit plaanis. Hoidke alt taanlased... baari vallutavad välismaalased ja joovad kõik jõuluõlle ära :D!

Marr külas: Oktoobri esimesel poolel käis meil Marr külas. Aega küll nappis, aga sellegi poolest oli meil väga tore. See päev kui Marr tuli, sai korter läikima löödud, mille üle ma väga õnnelik olin, sest suure töörabamise ja keele õppimise kõrvalt pole mul enam nii palju aega koduste toimetuste jaoks kui varem. Õhtu veetsime nautides meeldivat seltskonda, "Juno"´t vaadates ja eksperimendina tehtud koorelikööri juustukooki süües. Järgmisel päeval söötsime oma obestele ja ponudele õunu ja sõitsime Marruga linna Musikhuset´isse kohvikukontserti kuulama. Pärastlõuna ostus ülimalt meeldivaks. Esinesid kaks väga erineva stiiliga koosseisu: Zar (folk) ja Von Daler and Low Pressure (tango põimitud reggae´ga). Mõlemad pakkusid nii silma- kui kõrvailu. Käisime ka meie shawarma onu juures ja Baressos kohvitamas. Kokkuvõtlikult üks väga vonks nädalavahetus.

Jõulud... oleme sunnitud sel aastal kodust eemal veetma Taneli tiheda koolilõpu graafiku tõttu.. Üritame siiski sellest mitte nii õnnelikust olukorrast parima välja võtta ja otsustasime, et sel aastal on meil taani moodi jõulud. AEbleskiver´ite (pontsikute laadsed asjandused), maguskartuli, riisipudingu ja muu sellega kaasnevaga. Ja kui tavaliselt ajab see varajane jõuluhullus mul karvad turri, siis sel aastal seoses taani jõuludega tuleb ise ka varajane jõuluhull olla. Nii, et piparkoogid ja hõõgvein siit ma tulen! Ei mingit ootamist... päkapikud tulevad sel talvel sügisel..

Juba vähem kui kuu pärast.. reisime me Hamburgi Billy Talentit kuulama (see on meil juba teine kord nende kontserdile minna). Tanelil on plaanis fotomaan olla nii, et natuke käime ka linna peal ringi. Sealt Kopenhaagenisse, kus saame Triinuga kokku ja hingame Kopenhaageni õhku, et siis edasi Rootsi Malmösse sõita. Seekord siis Lars Winnerbäck´i kontserdile. Tuleb tegus puhkus ja mis kõige tähtsam... tuleb Triin!

Vaatasime nädalavahetusel filmi nimega "The Secret" (treilerit vaata siit), mis õpetab elama keskendudes sellele, mida tahad ja mitte sellele, mida ei taha.. Meie üks suurimaid unistusi on oma väike kuts.. Cardigan Corgi.. nii, et nüüd toetudes filmile kujutan ma juba ette, et meil ongi oma corgi kodus :).

Otse loomulikult panin ma siia ikka pildi kutsikast, et kõigil süda härdaks läheks.. (Pilt on võetud siit ja on puhtalt illustratiivne)

Vi ses,

Miish

Sügis!!!!

2009-10-03T21:11:00.003+02:00

Märkamatult on Taanis juba vähemalt 2 nädalat sügis olnud, aga päriselt tähele panin ma seda alles täna. Vihma kallas nii kõvasti, et mõtlesime vahepeal Taneliga, et see puurib katusesse augu sisse. Tuul on muidugi ka Eesti tormide kategooriast. Siin ongi tuul veidi teise mõistega nii, et Taanlased ei tee kunagi sellest numbrit kui ilm on ilmselgelt tormine nagu täna. See on siin normaalne ja tavaline.. Mu kaks aastat tagasi H&M´ist ostetud vihmavari on küll täiesti imekspandavalt kaua vastu pidanud, kuid pean tunnistama, et tänasel päeval oleksin kapist Taneli suure musta ja tugeva varju pätsanud. Siiski on mõnus olla soojas toas kui väljas selline raju möllab.

Täna on üks helgemat sorti päev olnud. Nimelt algas meie hommik pannkookide ja külalistega. Lina ja John näitasid üles tahet tulla ja oma silmaga näha kuidas me tõesti iga laupäev pannkooke sööme. Filipiini/Taani ja Leedu segune kultuur ilmselgelt seda sama ette ei näe. Mehed rääkisid ärijutte ja eraldusid lausa kööki samal ajal kui naised imestasid kuidas kogu maailma äri- ja tehnikajutud juba otsa saanud pole. Eelmine nädal kostitasid külalised meid ise oma ülihubases korteris Aarhusist veidi väljas külas nimega Stjaer. Menüüs oli boršš ja ahjukana/kartul. Jack, meie ristipoeg, on hiiglase mõõtu koer. Kui ma eelmistes postitustes mainisn, et ta on parimas marakrati eas, siis see polnud midagi võrreldes sellega kuhu ta nüüd jõudnud on... see on "beyond marakratt" ...
Mu kõige armsam teispool üllatas mind täna uute kõrvaklappidega. Nokia bluetooth wireless. Just täpselt see, mida mu XpressMusic vajas. Olin juba kaks aastat rahuldunud tavaliste punnidega, millel pole mingit kvaliteeti.. aga olen väga kindel, et seda oligi vaja, et nüüd jälle kvaliteetsest helist täiel raual rõõmu tunda. Sony kvaliteetkraami austajana ootasin ma Nokia klappidelt palju vähemat nii, et olen väga rahul. Mu tööpäevad muutusid just palju palju paremaks. Annaks ainult loota, et neil aku vastu peab!!

Pole üldse paha tormise laupäeva kohta, mil värske õhu kätte väljuda ei raatsi...

Miish

ood nädalavahetustele...

2009-09-20T19:26:00.003+02:00

Ma pole eales veel nii palju nädalavahetustest rõõmu tundnud kui praegu... Sel nädalal olin esimest korda kas siis üldse... või üle mitme mitme aasta 5 päeva järjest täispäevad tööl. Ei kõla kõige hullemini... aga kui see tähendab hommikul tööle väntamist ja siis 8 tundi järjest ringi joosksmist, asjade tõstmist, tõmbamist, lükkamist, kleepimist, ladumist ja mida kõike veel.. ja reedel peale tööd kiiruga linna väntamist ja 2 tundi ühe kontori läikima nühkimist.... siis pärast diivanil lesides tundub järgnev nädalavahetus küll täielik paradiis olevat. Nii ta oligi... kui ainult see välja arvata, et ma hommikul punkt 6:45 ülesse ärkan ja peale seda enam hästi magama ei jää..

Kui ma kodus elasin, siis mõtlesin alalõpmata kui ema reede õhtul diivanil istus ja ainiti ühte punkti vaatas ja midagi ei kuulnud ega näinud, et täitsa imelik... kui on vaba õhtu, siis tuleb ikka midagi vahvat ette võtta. Nüüd avastan, et istun ise diivanil, vahin ainiti ühte punkti ja ei kuule ega näe miskit.... ja pean tunnistama, et see, et võid lihtsalt istuda ja aja maha võtta tundubki päris vahva olevat...

Tere tulemast tööinimeste sekka Miina!!

Istusin lõpuks oma pepu peale...

2009-09-10T19:41:00.009+02:00

Vist ei tasu mainida, et ma olen siia kirjutamisest mõelnud pea iga päev peale Taani naasmist, kuid nohh... mina olen mina. Jälgin mitmeid teisi netipäevikuid ja mõtlen, et need annavad tõesti ülevaate, sest neid uuendatakse tihti. Vaatan siin, et viimane postitus minult oli juunis... sellest on igavik möödas ja peale selle on ju vahepeal nii palju juhtunud. Õnneks olen ma eeltööd teinud ja Triinult šnitti võtnud. Tema nimelt talletab kõik märkimisväärt sündmused oma telefoni kaameraga pildile ja paneb oma bloogi üles. Sealjuures ei tasu hinnata mitte pildikvaliteeti, vaid pildi objekti ja subjekti. Nii olen siis ka mina hakanud klõpsima..

Eestist... olime seekord poolteist kuud. Pikk aeg mis lendas mööda nagu torpeedo. Ja tähtsamad asjad, mis plaanitud olid jäid ikka tegemata. Mitte meie süü ausõna!!! Tanel ei tulnud kergemana tagasi. Kurgumandlid on endiselt omal kohal ja annavad endast mõnuga märku. Me ei ole selle üle üldse õnnelikud... sest üks põeb ja teine peab põetama ju.
Laulupidu oli unustamatu nagu ikka. Olen arvamusel, et laulupidu tuleks maailmaimede alla kategoriseerida... sest see on lihtsalt nii uskumatu!!
Vend Mikk ei ole enam üldse beebi... Inglastel on parim sõna väikelapse kohta: "toddler" ja seda mu vend on.. sibab ringi ja mõmiseb koguaeg midagi nägu laial naerul. Suur lobiseja veel ei ole, kuid omad killud on juba olemas. Näiteks ütleb ta issi asemel "aiss" ja lill on "lllllllilllljäää" suure purinaga.. kusjuures ise veel naerab teistega enda üle kaasa :)). Tähistasime klubisse 1 ja pool kuulumise algust ja loomaaias käisime ka. Ootan juba seda aega millal jutt rohkem jooksma hakkab... oii kuidas ootan!!
Veetsime palju kvaliteetaega vanemate ja sugulastega kuid ka sõprade seltsis. Iga aastane Madikse puhkus oli täis nalja ja naeru. Ootan juba järgmist..
Taneli vend Henri sai load ja Volkar Vento enda kasutusse (teistel lihtsalt pole lube) ja sai hulgaliselt sõiduoskust lihvida.
Käisime mitmel korvpalli sõpruskohtumisel ja elasime täie rauaga kaasa.. eriti kui vastas oli Taani :)
Äratulek oli kurvem kui kunagi varem... kui 17nda augusti hilisõhtul Aarhusi jõudsime, siis olime mõlemad sõnatud. Igaühel omad põhjused.. mida aeg edasi, seda raskem on pere juurest lahkuda.. See on kõige vastikum asi üldse ja kui seda peab mitu korda aastas tundma... ei ole hea. Paar päeva kohandusime, aga siis loksus kõik jälle paika. Ainult kõik on teistmoodi. Ma ju ei läinudki kooli... nii palju kui ma seda ka ei oodanud, et saaks ühe aasta n.ö pead värskendada on siiani imelik päevasel ajal rattaga linna sõita. Kõik on ju koolis... ja ma ei ole! Õnneks olen ka sellega juba harjunud ja nüüd olen hardcore töönaine! Seni kuni kolimisplaan on ootel ja õiget tööd ei ole.. käin laos raamatuid pakkimas. Ma ei kurda. Sellistel aegadel tuleb õnnelik olla, et töö on ja ma olengi. Kaks korda nädalas hakkame taani keele tundides käima. Hetkel ootame ainult õige kursuse algust. Mina aga arvan, et keele õppimine on juba alanud, sest tööl loen taani ajalehti, kuulan ja üritan teistest aru saada ja oma asjaajamisi (kui need pole just liiga tähtsad) ajan taani keeles.
Töö ja keele õppimise kõrvalt üritame ka ujumas käima hakata. Seni oleme küll ainult korra käinud, aga samas elame ka alles oma uude rutiini sisse. Mina käin tööl ja Tanel peab kodus õppima. Ja ei saa öelda, et mul vähe füüsilist tegevust oleks. Töö on puhtalt füüsiline ja et sinna saada pean 4 km rattaga mäest üles väntama. Õnneks peale tööpäeva veereb teeb ainult allamäge, aga õhtuks olen üsna tömp valmis. Mul ei ole pidevalt kasvavate lihaste vastu mitte midagi... nii, et mina rõõm, sina rõõm, kõik rõõm!
29ndal tähistasime oma kooselu 3ndat aastapäeva ja pean ütlema, et olen õnnelikum kui kunagi varem. Mul on Taneliga väga vedanud ja 29ndal sain näidata just kui palju!
Eelmine nädalavahetus hoidsime oma sõprade kutsat Jack´i. Ta on nüüd nelja kuune (inimese aastates on see umbes 7/8) ja kõige paremas marakrati eas. Ma pole veel eales nii janust koera näinud. Paned veekausi ette ja 5 minuti pärast on tühi... otsid siis koera ja seal ta on... seisab ukse ees, käpad risti ja tahab õue pissile. Käid õues ära ja siis ta ootab jälle joogikausi juures ... ja kõik kordub. Ja söömisest ei tasu rääkidagi... kui me arvasime, et Caeli on terminaatorsööja.. siis Jackiga ei jõua selgagi keerata. Aga meil oli koos väga tore ja loodame, et Jack´il ka... hoolimata sellest, et peale vihmast jalutuskäiku, koera pesu ja siis föönitamist ta meie peale väga solvunud oli. Tänaseks, kui Jacki külastusest hea nädal juba möödas on ja hea kaks korda kõik koristatud on, leian ikka veel igalt poolt musti pehmeid karvu.
Ja viimaks.. käisime eile kuulamas sellist bändi nagu Mr.Big. See oli kindlasti selle aasta kontsertelamus! Bänd tuli peale 7 aastast pausi fännide soovil jälle kokku ja on hetkel maailmaturneel, mis muide algas Tallinnas Rock Cafe´es. Neist lausa kiirgas värskust ja pealehakkamist. Kui kontserdil olime, siis tulin mõtte peale, et muusikas on väga tihti siiski nii, et mida küpsem, seda parem. Aastal 1988 ma kindlasti Mr. Big´i kontserdilt sama elamust poleks saanud.

Ja mõned pildid ja videod märkimisväärsetest hetkedest!!

Väike soengu muutus oli suvel. Vastukaja on ainult positiivne olnud. Isegi pügamisega olen ise hakkama saanud. Muidugi täna avastasin, et parem pool on juba üle kulmu samas kui vasakul alles kulm paistab, aga nohh harjutamine teeb meistriks.

Mida kõike üks fotograaf hea pildi nimel ei tee!!!

Aarhus õhtupimedas. Vaade kanalile.

Ja meie oma aastapäeva tähistamas. Ainus pilt mille klõpsata sain ja pidin ise krimasse tegema, et tähelepanu pilditegemiselt eemale viia... Mõni arvab ju, et kõik pildid peavad hästi kvaliteetsed olema... jeesjeesh.. mõni, aga mitte kõik!!

Läksin lihtsalt üks hommik tööle ja voila!! Täiesti perfektne vikerkaar... isegi pildile ei mahtunud! Muidugi terve päev kallas peale seda, aga vähemalt oli ilus hommik!

Marakratiga jalutamas!

Nii... praeguseks kõik..

Min

All is well!!!!

2009-06-23T23:03:00.006+02:00

Eksamid tehtud ja kool läbi!! Ei oskagi kohe seisukohta võtta... istekohta ka mitte. Nii ebareaalne tundub kõik! Viimased kaks aastat on olnud väga emotsioonide rikkad.. ning kahtlemata see aeg, kus ma oma elus kõige rohkem arenenud olen. Välismaal õppimine on tõsine elukool!! Miskit uurimus ütleb ka, et inimene suudab 22 aastaselt kõige rohkem informatsiooni vastu võtta, meelde jätta ja seoseid luua.. Sealt edasi pidi juba allamäge minek olema. Veidi kurb, aga mind lohutab see, et sellest 22sest aastast võtsin ma 100%!! Mis edasi?? Eks näeb! Praegu tahab puhata ja mängida!!

Lubasin oma teispoolele siia quickipostituse teha... uneaeg käes juba nii, et pikalt ei lobisegi..

Ütlen veel ainult seda, et meie head sõbrad siin, omavad juba viimased kolm nädalat üht pisikeset imearmast musta labradori.. Ta on niii armas, et pista või nahka!! :)

Igatahes siin ta on- JACK (Jack Danielsi järgi ;))

Igal hetkel oma meloodia...

2009-06-10T20:25:00.003+02:00

Kui eelmise eksamitööga pusisin, avastasin enda jaoks hispaania torupilli talendi.. ja kuulasin ta plaati 2 ööpäeva järjest kui kirjutasin...

Seekord, siis Regggeee.. Alpha Blondy!! Sõnumiga lood!! Ja ühe laulu nimi on "Tere"..

Tere Tere..

M.

Hõissa suvi!!!

2009-05-18T14:41:00.002+02:00

Ma kirjutan kohe alguses eelmisele postitusele lisa.. Nimelt saame homme uue ahju oma korterisse, mis kindlasti vähendab meie ökoloogilist jalajälge, sest ma ei usu, et on olemas palju veel aeglasemalt soojenevaid ahje/pliite kui see, mis meil praegu on. Nii, et hurraaa!! Maksame siin Taanis küll palju üüri, aga selle eest saame ka kogu raha eest mugava elamise ja hea teeninduse. Kui miskit katki, piisab ainult caretakerile mainida ja parandadakse ära. Samamoodi vahetatakse ka välja vanaks jäänud majapidamiselektroonikat nagu pliit. Olen täna kodune ja aknast jälginud kuis uued ahjud vupsti uued kodud leiavad ja vanad vaesekesed pensionile lähevad. Põnev kas pole?

Suvi on täies hoos! Meil nagu suurt kevadet polnudki. Aprillis oli kolm nädalat fantastilist ilma, millest viimasel kõik järsku õide puhkes. Suve tulekut tähistab ka see, et meie n.ö koduloomad kaks armast poni, kelle tegemisi köögiaknast jälgime, viidi suurematele karjamaadele suvitama.

Suve tulekuga on ka koolilõpp lähemale jõudmas. Praktikad on nüüdseks läbi ja seda üliedukalt. Tanel lõpetas töö arhidektuuri büroos Frost Larsen nädalake enne mind ja sai tänutäheks neilt kingiks peegelkaamera. Väga väga tore žest nende poolt ja viimased kolm nädalat on Tanelil möödunud uue "mänguasja" seltsis. Jube äge on vaadata kuidas asjaarmastaja omas elemendis on. Aitäh Frost Larsenile kingi eest, mida me ise endale lubada pole saanud!!
Minu praktika kulges samuti väga edukalt. Sain endale väga hea projekti, millega ainult mina tegelesin. Tänu sellele sain ennast paljudes asjades proovile panna! Kuna Danish Crown ja selle laadsed firmad on väga visad oma ärisaladusi varjama ei hakka ma siin suure häälega oma projekti lahkama. Küll, aga mainin seda kõige tähtsamat, kõik läks plaanipäraselt ja nii mina kui firma jäid lõpptulemusega rahule. Ma ei saanud küll suurejoonelist materiaalset kingitust, aga sain midagi hoopis paremat, rusikas silmaauku teema oma lõpuprojektiks ja peale selle sain praktika eksamil koolis oodatud tulemuse ja motivatsiooni veel enne lõppu täiel raual pingutada. Rohkemat ei oskakski tahta!!

Kõige rohkem tunnen aina tugevamat tungi veel teadmisi saada ja kaugemale ja kõrgemale lennata. Et seda teha pean enne korralikult puhkama, et siis uue hooga edasi minna. Ma avastasin, et alates aastast 1993 olen ma iga sügis uut kooliaastat alustanud. See sügis saab olema esimene, kus kooliminekut ei ole. Loodetavasti on see-eest tööle minek, mis on ka väga põnev, sest peale kahekuulist praktikat pole ma rohkem omal alal tööd teinud. Ees ootavad põnevad ajad. Täitsa keska lõpetamise tunne on... siis ootasid ka ees põnevad ajad. :))

Natuke rohkem kui kuu aja pärast on mul pere külla tulemas!! Plaanid on suurejoonelised, aga eks näis palju meil aega näha ja teha on. Kui keegi külla tuleb on peamine rõhk alati taaskohtumisel ja turistiattraktsioonid lisaboonus.

Koju plaanime tulla 3ndal juulil, et mitte ilma jääda kahest tähtsamast Laulupeo päevast! Tagasi alles 17 august nii, et sel suvel on rohkem aega hingata ja vabalt võtta. I can´t wait!!!!

Kui enne ei muljeta, siis Eestis ikka :)

Vi ses!!!

Ökojalajälg..

2009-05-17T18:35:00.003+02:00

Olen juba ammu tahtnud oma ökoloogilist jalajälge mõõta.. Nüüd sain Krassu blogist hea lingi noorte ja andekate tudengite tehtud ökojälje mõõtmise lehele. Täitsa põnev oli ja otsustasin proovida. Minu tulemus, siis selline:

Kes soovib, aga ise järgi proovida, siis siin ta on.

Arvestades, et ökoloogiline jalajälg ei tohiks ületada 2,1 globaalset hektarit on minu 1,89 täitsa rahuldav tulemus, kuid paratamatu on see, et see tulevikus mitte ei kahane, vaid ainult tõuseb kui oma pere loome ja selle tõttu suurema kodu peame muretsema. Minu madalale tulemusele aitab kaasa ka fakt, et mu peamine ja hetkel ainus transpordivahend on jalgratas!!
Mõtteainet jätkub!!!

Töö-õhtu-öö-(ja)-hommik...

2009-03-27T12:38:00.003+01:00

...15 tundi Danish Crownis ja distantsiks sai ikka hea 1o km...
Peaks endale pedomeetri muretsema :D...

Labor asub meetril sadamidagi... ja teste teen meetril viissadamidagi...
Kõigest 25 korda sinna ja tagasi...

Räägime kui kunagi tuhande tunni pärast ärkan..

Min

täitsa ununes....

2009-03-24T19:42:00.002+01:00

Esiteks!!! Palju palju õnne Triinule ja Toomasele, kes 17ndamal Märtsil Matiase vanemateks said!!

Teiseks! Leidsin siiski ühe pildi, millel näete väga pisikest killukest hoonest, kus ma töötan. Vaade bussipeatusest. Hakkasin koju minema. Ilm ei olnud hea. Ja muide... mainimata jäi ka see, et olen viimasel ajal suureks Pilatese austajaks hakanud. Uskumatu, aga tõsi. Kunagi ei arvanud ma hetkekski, et üht suurt venitamist ja oma kehaga jõuharjutuste tegemist võib üldse trenniks nimetada. Tants ja ainult TANTS! Nüüd, aga leian, et see on üks tõhusamaid trenne üldse. Igatahes tahan ma oma jutuga sinna jõuda, et täna istusin praktika tööl terve päev otsa laua taga ja tõlkisin materiale. Mõtlesin, et kodus peab ikka natuke "venitama", et oleks ikka liigutatud. Siis, aga olin sunnitud jooksma Danish Crowni ühest otsast teise edasi-tagasi ja trenn oli nagu naksti tehtud. Selgituseks, siis nii palju, et minu töölaud asub riietusruumist ja põhilisest huviorbiidist umbes 300 meetri kaugusel. Tean, sest põrand on märgistatud meetritega. See maja on väga pikk ja teinekord ainult nende meetrite järgi orienteerungi. Jooksed kolm korda ühest otsast teise ja ongi 1 km läbitud.

Kolmandaks....võtan eilsed kevade sõnad tagasi. Hommikul sadas lund ja siis tuli päike välja ja siis jälle sadas ja siis jälle paistis ja oiiii kui käre külm täna oli. Ma ikka oskan alati ära sõnuda.

M.M

Plirts Plärts Märts...

2009-03-23T20:40:00.004+01:00

...tegelikult on asi pealkirjast kaugel...mõnel päeval vähemalt..

Kevad on kohal. Terve talv olin nii kade, et Eestis on lumi ja meil polnud lumekübetki. Nüüd saan vähemalt kelkida sellega, et siin õitsevad kevadlilled ja rohi muutub vaikselt rohelisemaks.. Päike sirab ja talvejope on kappi ära pandud. Ja see esimene päris kevadlõhn on juba ninas, see nii mõnus värske lõhn. Täpselt aasta tagasi oli mul suur kevadmasendus, sest tuul puhus teelt minema ja päikesest ei tasunud rääkidagi. Sel aastal sai kuidagi talvest märkamatult kevad ja masendus jäi tulemata. Tegelikult võib põhjuseks tuua ka selle, et ma olen oma elu elamisega nii ametis olnud, et aeg lihtsalt lendab käest.

Praktika on täies hoos. Noo mitte päris täies hoos.. Kuna minu näol on tegemist vaese üliõpilasega, siis saan praktika tööl kohal käia ainult kaks korda nädalas ja ülejäänud aja pean päris tööl veetma. Majandussurutis on ka minu tööandjani jõudnud nii, et olen õnnega koos kui nädalas korragi mõne vahetuse saan. Selle kõige kõrval on mul muidugi palju aega iseendaga. Hetkel leian, et see on ülimalt positiivne, sest kasutan seda aega enese mõttemaailma vormimisele. Hiljuti olen teadlikuks saanud paljust tervisega seonduvast, mis mind terveks eluks mõjutama jääb. Pean mõned asjad oma elus ümber mõtlema ja mõnede asjadega leppima. Pean ennast üsna optimistlikuks ja nopin ka kurvemast stsenaariumist hea välja. Oma sisehääle kuulamine on üks raskemaid asju, mida siiani tegema olen pidanud ja nõuab ka omajagu energiat. Kokkuvõtlikult, üritan enda mõtted seada igatpidi tervislikele eluviisidele ja seda selle erinevusega, et need pole mitte mõneks ajaks, vaid terveks eluks. Ja selle kõige juures on ju ülimalt hea kui kogu selle krempliga toime tulekuks on igaks päevaks rohkem kui 8 tundi uneaega võimaldatud.

Jäin ennist praktika jutuga pooleli....Ütlen vaid seda, et kuna olen oma uurimusega alles esimese poole peal, pean ma paremaks sellest rohkem rääkida kui töö tehtud.

Pooleteise kuu jooksul olen jõudnud ära käia Rootsimaal. Veetsime Mari ja Karoliinaga väga toredad neli päeva. /Uuendasin hiljuti Windowsi oma arvutis ja ei ole viitsinud pildiparemiku väliselt kõvakettalt tagasi arvutisse salvestada nii, et postitus jääb kahjuks ilma piltideta. Kuid võite vabalt rõõmu tunda Taneli tehtud fotost, millel meie ilus armas valge lilleke ja mille ma oma bloogi taustaks salvestasin...inspireerituna Kratist thank you very much./ Malmö oli suursugune ja mõnusalt hubane. Heameelega lähen veel korra Karoliinale külla kui aega on ja siis võtan oma Mopsu ka kaasa. Jõudsime käia ka Malmö ligidal asuvas Lund´is. Seda linna võib tõesti "Ülikoolilinnaks" nimetada. Ja muidugi ei puudunud ka üliõpilaste meelispaigad, üliarmsad pisikesed ja väga hubased kohvikud.
Vabariigi Aastapäeva tähistasime hernesupi ja kapsarullidega. Vaatasime "Pingviinide Paraadi" ja olime ülimalt Eestlased. Külas olid Erki ja tema õde Elen, kellele ka kogu au väga maitsva hernesupi eest kuulub.
Ilm on olnud piisavalt soodne selleks, et saaksin ringi liikuda oma armsal rohelisel rattal. Olen rattast nii sõltuvaks saanud, et kui ühel ilusal päeval avastasin, et tagakumm töss oli, sattusin täitsa paanikasse. Õnneks on mul üks väga kihelevate sõrmedega meistrimees, kes kõik katkised asjad ära parandab ja lisaks veel iga tühja kohta seinal riiulitega täita soovib. On tunda, et see koht, nii armas kui ta ka pole, hakkab meile vaikselt väikseks jääma.
Triinuga näeme vähem, nüüd, kus koolis käima ei pea, kuid oleme loonud omale alternatiivi, täitsa oma ja ägeda raamatuklubi. Tõin Rootsist tagasi kaks raamatut (Bernard Schlink "The Reader" ja John Fowles "The Collector") Mari soovitusel ja peale seda on ilma vaimutoiduta raske magama minna. The Reader´ist on ka film, mille eest Kate Winslet just oscari pälvis ja seda tõendatult. Igatahes on mul nii hea meel, et mul on selline sõbranna, nagu Mari, kes minusse alati ohtralt kultuuri süstib.
Kõige muu kõrval teeme Taneliga tulevikuplaane. Aeg lendab, nagu juba enne mainisin ja varsti on käes aeg Inglismaale kolida.

Hea on asjad aegajalt kaelalt ära saada...
Varsti jälle...

Kevadisi mõtteid teie poole saates,

Miish

Uus lehekülg...

2009-02-04T17:06:00.002+01:00

On uus aasta! Olen keeranud oma elus uue lehekülje... Vähemalt tunne on selline.

Olen teinekord õnnetu ja mõtlen, et oehh ongi need nooruse parimad aastad mööda läinud?? Rahunen üsna pea maha, sest siis hakkan mõtlema sellele kui palju targemaks ja kogenumaks olen viimase kahe ja poole aastaga saanud ja siis ei vahetaks praegust hetke küll enam millegi vastu.

Jõuludeks käisime kodus. Iga aasta hindan "kodus olemist" aina rohkem ja "väljas käimisest" on saanud üha tülikam ja tülikam tegevus. Küllap tuleb see sellest, et ka siin oleme rohkem kodused. Kui korraga on kõik olemas, mis õnneks vaja, siis miks siis üldse välja peab minema?!? Hoolimata sellest on sõpru ütlemata hää näha. Kasvame küll vaikselt kaugemateks, aga jällenägemisrõõm on seda suurem.
Mikk Mälgand on võtnud pikkuses pontsakusele järele ja näeb täitsa pisikese poisi moodi välja. Vapustav on teda vaadata. Ma ei suuda silmigi temalt pöörata, nii vähe kui seda koosolemis aega on antud. Kuue kuu jooksul on juhtnud järgnevad asjad. Mikk kõnnib ja teeb muid trikke :)) (selle all mõtlen väledat roomamist, mööda jalga ülesronimist, käputamist jne jne). Mikk ei räägi veel, aga ütleme nii, et lobiseb omas keeles rohkem ja "Meie" keeles vähem. Ütleb emme, mämmämm, uni jnejnejne. Arvatavasti ei suuda ma kuue kuu pärast enam neid asju, millega ta hakkama saab siin üles lugeda. Mikk ei võõrastanud mind üldse. Tahan uskuda, et sisimas teab ta, et ma olen ta õde ja võtab mind alati soojalt vastu :). Tanel oli küll veidi suur ja korraga hirmus hõõmata, aga harjus ära.
Kergendasin koormat ja lõikasin juuksed maha. Mitte päris maha, aga piisavalt lühikeseks, et märgata. Siiani on jube hea olla. Ei ole kerge elada pikkade juustega. Veidi juba igatsen, aga õnneks on juuksed taastuv vara.

Raske usukuda, et oleme juba pea kuu aega jälle Taanis. Aeg lendab!!! Muidugi, kiire on ka olnud. Eesti puhkus oli veidi närviline, sest olin suutnud oma koolitöö siiski viimasele minutile jätta ja nii need esimesed päevad tagasi Taanis suure töökoorma all möödusid. Lõpuks sain eksamitöö sisse antud, ära kaitstud ja täitsa rahuldava tulemuse.
Pole siin veel maininud, et pikk praktika otsimine jõudis edukalt lõpule. Seda topelt, sest ka Tanel sai praktika. Märts ja aprill olen hardcore science naine ja teen Taani kõige armastatuimale lihatootjale keskkonna alast uurimustööd. Ise olen jube rahul. Danish Crown on väga mainekas firma ja see on mulle ülimalt kasulik, et just nende firmas praktikal saan käia. Eks ma annan siis teada kuidas läks :)))
Tanel veedab kolm kuud ühes pisemat sorti arhitektuuri firmas. Selle omanikuks on abielupaar, kes elab lausa oma firmahoone ülemisel korrusel. Eks ma annan siis teada kuidas läks :)))
Oleme kohanud toredaid inimesi, kellega koos peaaegu iga nädal miskit ette võtame.
Külalisi võtsime ka vastu. Liliann ja Martin veetsid eelmisel nädalal neli päeva Taanis. Martini jaoks see vast "veetmine" polnud, sest ta tegi lõpueksami ja lõpetas kooli. Küllap lõpetanuks ka mina, kui oleksin jätkanud laborandi haridusega. Igaljuhul oli meil tore ja saime ka vana seltskonna kokku ja veetsime meeldiva õhtu.

Ülehomme sõidan Malmösse Karrule külla. Mari liitub minuga Kopenhaagenis ja ma olen juba suur ootusärevushunnik :D... Eks annan siis teada kuidas läks :)))

Med bedste hilsen,
Miish

3 down, 3 to go...

2008-12-04T19:16:00.003+01:00

Ma olen LAISKVOOOORSSSTTT!!!

Juba kolm nädalat võtan ennast kokku, et vana rutiini tagasi saada.... Ehk siis õppida õppida õppida JAH :)))!!
Midagi otseselt tegemata ei ole jäänud, aga mis tehtud võiks olla ikka palju paremini tehtud.

Mis vahepeal toimunud on:

Tanel sai 21.....Kui koju tuleme, käime kasiinos ära....seda pokrit harjutatud küll juba. Meil polnud aega välja minna, aga Kodune Restoran oli tasemel :).

Mina sain 22... Iga aasta kardan seda päeva, sest number läheb aina suuremaks ju....aga iga aasta on sünnipäevad aina toredamad....kolm korda juba on kellegi soojad käed mind esimese asjana kallistanud ja magus musi põsele antud. Perekond saatis Eestist lilli. Mitte otse Eestist, aga põhimõtteliselt.....Selle peale kukkus küll suu lahti. Hästi vahva ja tore päev oli ja ehk ma mäletan järgmine aasta seda tunnet ja ei karda seda päeva nii palju :D.

Päev peale sünnipäeva saabus mu ema. Helistas lennujaamast ja oli kohe "hakkama" saanud ja rongi esimese klassi pileti ostnud :D. Siin on esimene klass täpselt sama mugav kui kõik teised ainult maksab poole rohkem. Ema enda väitel oli tal ikkagi väga noobel reis.
Näitasime oma n.ö "uut" kodu ja selle ümbrust. Käisime ikka mõnuga poodlemas. Asju oli nii palju, et pidime kohvri ostma, et kõik kotid ära mahuks. Näitasime emale Taani üht austatumat muuseumi, millel nimeks Den Gamle By. Ilmad olid siin küüüülllmad...(teil sadas lund aga ma pean ju ometigi millegagi hooplema) ja tänu sellele palju glöksi ja teed tarbitud. Ema nakatas meid Tuulepealse Maa haigusesse ja nüüd oleme kõrvuni sees.

Viimane nädal olen üritanud leida endas viimast jõudu enne jõule, et saada valmis veel kolm kooli asja. Kolm maas ja kolm veel maha lüüa. :)

Peale kõike on hakanud meid E-bay´lus kimbutama. Näiteks täna õhtul oleme juba vist kolm ja pool tundi kumbki oma arvuti tagant E-Bay´s surfanud, et odavaid diile leida. Mul on pisikese läpaka vaimustus. Olen veendunud, et leian endale odavalt piiiisikese arvuti ja siis saan ehk oma õlad jälle ühele kõrgusele. Mu armas, kuid kohmakas punane Dell on lihtsalt liiiiiiga suur ja raske iga päev kaasas tarida. Need pisikesed on niiiii armsad väiksed. See ongi enamjaolt ainus asi, mis tähtis on, sest suur arvuti on ikkagi peamine, pisike oleks vähem tähtsateks koolipäevadeks.

Vend on täitsa mehenägu juba. Ma kukun arvatavasti täiesti pikali kui teda näen....Arst olevat öelnud, et see on üks suur poiss ja kasvab üheks suureks meheks. Minu suur venna. :)

Kui mahti saan, panen pilte ka üles...Mis tuletab mulle meelde, et üks sündmus jäi mainimata. Meil oli tsikkidega kokteili pidu. Igaüks pidi tegema mingisuguse kokteili. Alustasime Lina tehtud Cosmopolitaniga, siis tegid Triin ja Kristina Mojitosid, siis tegin mina Carolines´i ja lõpetasime Ernesta Cuba Librega. Hästi tore oli peale selle, et me kõik juba esimesest Cosmopolitanist svipsised olime. :D

Head advendiaega :)
Üritan veel enne jõule miskit siia kirja panna.

Teie Miisha!

Tsinserbreeeed....Tsinserbreeed!!

2008-11-07T21:09:00.017+01:00

Mul on ülitore nädal olnud :)

Oleme viimasel ajal palju ekskurjsoonitanud kursaga. Meil on üks jube nunnu õppejõud. Ta näeb välja natuke nagu Pantalone ja on alati hästi närviline ja igistab hästi palju. Hoolimata oma veidrusest on ta väga tark, alati aitab ja ta tõesti teab, millest räägib. Temaga oleme kaks korda Aarhusi ümbruses kruusa- ja savikaevandusi vaatamas käinud. Veel näitas ta meile maetud prügilaid (kuna need olid maetud, siis me neid ei näinud, aga clean-up jms oli nähtav) ja lubjakivist kaljusid. Käisime väga väga ilusates kohtades ja nalja sai ülimalt palju. Ma panen siia pilte ja videoid üles. Hoiatan: Te ei pruugi asjale pihta saada, aga üritan lühidalt seletada :)
Kolmapäeval käisime oma environmental economy õpetajaga Böllund Sö (ooo kriipsuga, ma ei viitsi character map´ist neid siia kopida) nimelist tehisjärve vaatamas. Küll need taanlased ikka investeerivad oma keskkonda ja loodusesse. Neil on mida investeerida ja loodust on põllumaade kõrval vähe. See oli meie viimane "trip" kursusega, sest nüüdsest on ainult projektid, spetsialiseerumine, praktika ja lõpp. Praktikat otsime jätkuvalt ja alla andnud ei ole :)
Üks väga headest uudistest on see, et varba opile ma ei pea minema, sest tänu Triinu sõbrantsi ema looduslikele ravimitele (ja minu uskumisele neisse) sain jamast lahti.
Esmaspäeval on Mopsu sünna. Talle kuluks üks väike puhkus palmi all ära. Näeb teine väga kõvasti vaeva ja istub päevad läbi koolis. 5 semester on neil koolis kiire ja raske. Mina usun temasse väga väga väga ja varsti on detsember ja eksam tehtud ;). Alati on :)
Kahe nädala pärast tuleb emm külla. Ma ei jaksa oodata ja pluss alustasin juba ahju küürimisega (see on meie hoodi räpaseim koht).

Ps. Meil on täielik piparkoogi vaimustus. Kursa peale läheb päevas üle ühe suure paki vabalt ära :)))) Ja teemaanid oleme ka. Chai Latte täpsemalt. Nakatasin kõik Chai Latte haigusesse ja isegi majanduse õpetaja tundis lõhnast ära. Ütles, et tema naisele meeldib ka see, et see pidi tervisele hea olema :D.

Alustan oma meediumitega:
Pilt 1: Mulle nii meeldib see pilt :D Käisime vaatamas kuidas toimub slurry separation. Olime meie kursus ja entusiastlikud ehitajapoisid :D. Sellel pildil vahib üks entusiastlik ehitajapoiss Triinu tagumist osa slurry separation aparatuuri asemel ja Triinul on silmad seljataga, mida on näha tema näoilmest :D.

Pilt2: Sama koht ja aeg. Ma käisin uurimas, aga hais käis ülepea. :))

Pilt3: Küll ma ikka olen alles nohkar! :D

Pilt4: Head isu kõigile! Selline näeb välja heitvesi jaama sisenemisel. Puhastusjaam, mida külastasime asub siin meie kodu ligidal nii, et tehke ise järeldused, kuhu meie vesi läheb.
Pilt 5: Ja selline vesi jookseb pärast Aarhusi jõkke. See on päris puhas, aga minu meelest täiesti arusaamatu fakt on see, et igakord kui vihma sajab lastakse päris palju puhastamata vett otse jõkke, sest jaamad ei suuda nii palju vett korraga vastu võtta ja sellepärast ei käi taanlased kunagi oma järvedes ujumas ja mina ka mitte!!!

Pilt6: Meie ja meie väike armas õpetaja (see Pantalone) kraavikaevanduses ronimas. Ps. Üleval nägime junni. See oli kõige kõrgem koht, tsirka 30 meetrit kõrge ja see junn pakkus küll palju nalja. Kes läheb üles karu tapma ja arvab, et keegi ei näe teda seal :D.Pilt7: Windmills. Minust ei saa kunagi päevast päeva kontoris istujat, sest siis jääksid ju need vaatepildid nägemata. Ps. Samal ajal mängis meil raadios kantrimuss ja väga kantrilik tunne oli. Tsikikari ma ütlen.
Pilt8: Sõnu polegi vaja...koduigatsus!Pilt:9 Süda südames! PS. Tagaplaanil on Triinu seksikad leopardi kummarid:D:D

Video 1: Olime sunnitud sõitma kooli mikrobussiga. Videost ilmneb kui hea küna see ikka on :D:D

Video 2: Tsikikari kaamera taga :D ja jörmi nali :D

Teräääää!!

2008-11-02T20:06:00.002+01:00

Alustan sellega, et koristasin täna kella üheksast hommikul kuni praeguse hetkeni kodu ja nüüd on ikka mõnus olla küll. Kui see koht ilusti korda teha on niiiii kodune, et oioiii.

Minu elu Taanimaal on väga asine. Koolis on mustmiljon projekti. Kuna mul on käsil viimane semester, kus oleme tublid koolilapsed, siis iga õppejõud arvab, et tema aines oleks vaja teha suur suur lõputöö. Kindlasti tuttav nii mõnelegi...
Samal ajal otsin endale praktikakohta. Minu visioon on veeta need kaks kuud siin samas mõnes rahvusvahelises firmas. Muidugi on mugav siin, sest elamine on siin, aga siin õpitud teadmised on ikka kõige kasulikum ka siin praktikasse panna ja taani keel selgeks õppida. Saan aru juba päris hästi, aga ikka veel ei räägi ise eriti palju. Ma isegi suudaks lauseid moodustada, aga ei ole veel läbinud seda ust, kus pole piinlik proovida ja vigu teha. Tööl oleks ma sunnitud olukorras ja murraks sellest uksest kohe sisse. Siiani pole veel ükski firma oma jah-sõna öelnud, aga küllap see varsti juhtub.

Sügis on Taanis sel aastal ülim. Jäin just ükspäev mõtisklema, et siin on lehed puudel hoopis kauem kui Eestis. Ratta hooaeg sai läbi, sest Miina tark mees taskus oskas maha kukkuda ja ilm on nati liiga külm ka. Kooli enam igapäev ei vura, aga poes käin ikka rattaga. Ratta seljas on sügis veel kaunim. Jõulud on muidugi täie hooga juba peal ja vahepeal isegi juba ootasin, aga kohe kui suur ostuhullus peale hakkas kadus igasugune ootus.

Hästi toredaid uudiseid on ka. Sain sünnipäeva kingi juba kuu aega ette. Nimelt ootusärevuse. Mu ema lendab mu sünnaks siia. Kui ta ütles, et plaanivad pidu nagu iga aasta minu sünnipäeval perekonnaga, siis läks meel nii kurvaks. Tahan ka oma peole. Aga nüüd lendab pidu siia ja rohkem ma ei oskakski tahta. :)) Sellest tuleb kindlasti üks parimaid sünnipäevasid.

Tervis paraneb ja jõud tuleb tasapisi tagasi. Varvas parandas end ära ja operatsiooni polegi vaja. Hambaarst on siin küll väga kallis, aga ka väga põhjalik ja valutu. Sain ära käidud ja nüüd on jube hea olla.

Üks naljakamaid asju on see, et ma pole alates suvest maganud ühtki unetut ööd. Mul on unenägudest nii kõrini, et üritan teadlikult ennast rohkem väsitada, et magada sügavamalt ja unenäo vabalt. Imelik ja naljakas...olen unenägudest väsinud.

Kojutuleku aeg on ka teada. 22 detsember saabume ja 8 jaanuar lendame tagasi. Sel aastal hakkan küll varem planeerima kõike. Eelmine jõul läks liiga kiireks. Kaks nädalat on liiga lühike aeg, et olla kodus. Mopsul on alles 17 või 18 eksam, sellepärast jääme nati kauemaks siia. 19 on sellise rokklegendi nagu Whitesnake kontsert, kuhu meil plaan minna on. Eestis esinevad nad 11ndal.

Rohkem uudiseid vist hetkel nagu polegi. Kui koguaeg toimub nii palju, siis ei suuda pärast midagi üles märkida.

Olge vahvad ja õite pea näeme. :)

Teie Miish

aaaaaai nõõuuuuu:D

2008-10-18T16:53:00.001+02:00

Which Friends Character Are You?

You are Monica. You have a go-all-out nature. Your friends better watch out, because you play to win. Also, when it comes to order and cleanliness, you're a bit obsessive compulsive. Your best trait, however, is your thoughtfulness. You go to great lengths to care for your friends.

Heheheee.......

tegelt ei ole nii hull nagu paistab...

2008-10-13T22:53:00.003+02:00

..lugesin just oma eelnevat postitust ja judinad tulid seljale....aga teate mis...nii palju parem tunne on kui saad asjad enda seest välja...
See on lihtsalt üks periood, mis läheb üle.. :)

Tigeeeee.....oiiiii kui tigeeee!

2008-10-07T15:48:00.002+02:00

Tere kõik,

Minuga on nii, et kui ma kohe oma emotsioone üles ei kirjuta kui ma neid parasjagu läbi elan, siis pärast ei tule sellest kirjutamisest kohe mitte midagi välja. Nii ma siis üritan praegu ennast siin välja elada ja loodan, et keegi pahanda mu peale.. Minu bloog, minu arvamus, vaba maailm. Kirjutada on parem, sest siis ei vaidle keegi vastu.

Kas keegi oskaks öelda millal see juhtus, et haridusest sai üks suur raha tagaajamine. Mis sai nendest aegadest kus kehtis tõdemus: "Õpi, õpi hoolega, siis saad kooki moosiga"? Olen oma elu jooksul olnud kord parem kord laisem õpilane ja igakord olen saanud ka oma tasu. Laisad õpilased saavad õpetajalt norida ja ka kodus. Tublid õpilased saavad õpetajalt kiita ja ka kodus kiidetakse. Ma saan aru, et praegu ei ole enam see aeg, kus oodata, et heast õpilasest ülivõrdes peaks rääkima ja see ei olegi see, mida taga ajan. Küll arvan ma, et kui ma olen tubli, teen tööd ja näen vaeva, siis mind mõistetakse ja ei panda ühte patta nendega, kes kohalegi ei ilmu. Olukord on aga hetkel minu kursusel just nimelt selline. Meid on 6 inimest. See on väga erinev sellest, kuidas Teil seal. 6 inimest. Kui inimesi on näppudel üles lugeda, siis on igasugune suhtlemine teine kui 25 või 100 inimesega. Mina tean oma kursakaaslaste nimesid, huve ja elulugusid ja samamoodi ka õppejõudude omasid. Ma tean, mida keegi hindab ja millised on nende tulevikuvisioonid. Ja tegelikult ei ole see 6 inimest selles kontekstis isegi tähtis, sest VHKs oli meid kursuse peale kokku 60 ja Urmo teadis ikka, milline keegi on ja mis kedagi huvitab, teinekord isegi ilma ütlemata. Siin räägi palju tahad, mis on sulle tähtis ja mida sa edasi teha tahad...noo ei jää meelde. 6 inimest, kellest kohal on tavaliselt 3....neid toetada, nende unistusi toeatada, neid aidata ja eelkõige nende poolt olla- LIIGA RASKE. Ma tean, et mida vanemaks saad, seda vähem inimesi huvitab see, mida sina tahad, aga kui öeldakse, et kui õppida tahad, kui sul on visioon, siis me toetame sind, aga tegelikkuses avaneb pilt, kus tegelikult üritatakse sinust teha hoopis kedagi, kes sa pole...?
Kes ma ei ole....Ma ei ole taanlane!! Lihtne öelda, aga neil väga raske aru saada. Ma ei tulnud siia, et saada taanlaseks. Jällegi raske mõista. Ma tulin siia, et saada targemaks. Koguda teadmisi ja minna tagasi koju ja rakendada neid seal. Mitu korda oleme seda öelnud ja sellest rääkinud, aga ei ....ei jõua kohale. Ja ma tulin siia, et neilegi midagi vastu pakkuda. Ma olen teistsugune ja ma mõtlen teistmoodi ja ka neil on sellest midagi õppida. Tundub, et nad kulutavad rohkem aega meist taanlase vormimisele kui sellele, miks me tegelikult siin oleme. Iga meie pea maksab koolile kümme tuhat eurot ja see on see, mis loeb. Pole vahet kas käid kohal või mitte, sest läbi saad nii ehk naa, sinu eest saab ju raha. Ma toetan väga seda, et igaühel on siin võimalus. Paljudes kohtades seda pole, kuid igaüks kasutab oma võimalust omamoodi, see aga ei tähenda, et me oleme võrdsed. Igaüks kasutab oma võimalusest erineva hulga resursse. Selle järgi palju keegi panustab peaks tulema ka tasu. Siin on paraku nii, et kui teised ei ilmu kooli, siis on süüdi need, kes koolis on ja selle asemel, et meie aega mitte kulutada ja nende inimestega ise rääkida, pannakse meile südamele, et tirige oma kursakaaslased ikka kooli. Inglise keelses hariduses peavad olema ka inglse keelsed materialid, kuid paraku arvatakse, et see on meie töö materiale taani keelest inglise keelde tõlkida. Ja mis mind kõige rohkem häirib, probleemidest ei räägita, sest neil ei ole sellist kommet, selle asemel tehakse hoopis head nägu ja loodetakse, et probleemid lahendavad ennast ise. Kõik ei kuku taevast sülle. Midagi ei kuku taevast sülle. Ma ei taha, et mu eest asju ära tehtaks. Ma tahan, et mind mõistetaks ja asi on sellest väga kaugel.
EI SAA NÄHA KUI OLED PIME! JA EI SAA NÄHA KUI EI TAHA NÄHA!

Mulle ei meeldi olla tige!!! Ja mulle ei meeldi olla õpetaja jaoks igapäev näotu, kellel on silt "IDA-EUROOPLANE" või "MITTE TAANLANE" otsa ees. Ma tahan olla Miina. See Miina, kellest keskkonna korraldaja saab. See, keda ei huvita kust keegi tuleb, vaid mida keegi teab ja mida temalt õppida. Miina kes ei ole süüdi, sest teised pole kohal. Kes ei ole süüdi, sest ta tahab inglise keeles õppida, mitte taani. Kes ei ole süüdi, et mainib asju, mis on problemaatilised.

Ma saan aru ka, et asjad ei saa mitte kunagi olema nii, nagu ma loodan ja tahan, aga teinekord tuleb öelda kui on paha.....ja praegu on paha. Lohutav faktor on see, et ma veel kasvan ja arenen ja ei jää ühte punkti... kunagi jõuan sinna, kus tahan ja nemad, kelle peale praegu tige olen.....on ikka selles punktis, millest mina välja kasvasin.

Alati saab hullemaks minna kui arvad, et enam hullemaks minna ei saa...

2008-09-21T11:41:00.002+02:00

Viimasel ajal on mul tunne, et mu keha ei taha minuga eriti koostööd teha. Kõik sai alguse suvel kui varvas streikima hakkas. Juulist saati on mu parema jala suurem varvas olnud põletikus ja novembris Mopsu sünna paiku on operatsioon plaanitud. Tuimestavad mu ära ja nakitsevad seal natuke, et küüs paremini kasvaks ja põletik lõpuks ometi jalad selga võtaks ja ära läheks. Ise pimbin on varvast koguaeg. Ma ei tea kas on olemas meetodit, mida ma veel kasutanud ei ole, et sellest nõmedusest lahti saada. Triinu käest sain looduslikke õlisid ja kreeme ja nendega olen nüüd viimased nädalad varvast määrinud ja uskumatu lugu. Esiteks sain nahka kasvanud küüne ise kääridega kätte....ja ei olnud üldse valus (natukene, aga selle kõrval, mis ma juba läbielanud olen oli see kukesupp). Ja teiseks teevad need looduslikud asjad imet. Ma ei taha midagi ära sõnuda, aga tundub, et seekord hakkab varbasse elu tagasi tulema.

Vahepeal on veel rida igasugu nõmedusi olnud. Varba pärast olin sunnitud kaks antibiootikumi kuuri läbima ja see on üks suur enesepiinamine. Pärast on keha nii läbi, et ei viitsi enam millegagi võidelda.
Kahe nädala jooksul olen olnud kodus külmetusega ja kõhuhädadega. Neist sain nüüd enamvähem lahti ja voilaaa.....täna hommikul oli hambavalu kohal. :D....see on lausa naljakas, aga praegu eriti mitte.... Räägitakse, et hambavalu on kõige vastikum valu maailmas ja oi kuidas ma nõustun. Taanis on hambaravi veel kolm korda kallim kui Eestis ja eriti ei ole isu minna sinna oma olematut raha raiskama.

Hea asi on see, et on alati lootus, et kui ma praegu kõik need asjad läbi põen, siis olen vähemalt viis järgnevat aastat terve nagu purikas.

Säh sulle hammas....Kummelitee on elu ja seda hakkan ma kohe suurtes kogustes tarbima.

Teie haige kehaga laps

Kondimootor on parim mootor!!

2008-09-17T16:08:00.002+02:00

Mul on uus ratas!!!

Pole veel oma bemmist ühtegi pilti teinud, aga kavatsen teha enne kui ta juba täitsa sissesõidetud saab.
Siin on niiiiiiiiiiii hea rattaga sõita. Saab trenni. Saab värsket õhku. Ökonoomsem.....Ja mis kõige tähtsam....teistest inimestest saab mööda rallida.

Mul on juba päris mitu head lugu ka vesta, aga ei hakka siin pikalt seletama ja räägin ainult ühe.
Täna hommikul sõitsin võidu ühe vanemat sorti naisega, kes tundus selline 55-60 vahel olevat ja oiii kui heas vormis. Kõigepealt ta vihastas mu peale, et ma aeglaselt sõitsin kui fooris põles punane ja polnud mõtet hoogu üles võtta (ja üldse siin kasutatakse väikest kellakest teistele märguandeks kui tahetakse mööduda, tädi haaras mul õlast ja peaaegu tiris ratta seljast maha, aga ma tean küll, see oli kõik selleks, et ta meie võistluse võidaks), aga siis kui roheline süttis sõitsin mina ees ja ta ei jõudnudki mulle enne järgi kui paar valgusfoori hiljem. Vot sellised on taanlased....55 aga ikka parimas vormis ja jaksavad isegi hommikuti 20 aastastega võidu sõita. Ma ei pea ennast üldse heaks ratturiks, aga vanemast generatsioonist (ja selle all mõtlen ma VANEMAT generatsiooni) võiks ikka kiirem olla. Oma esimese kolahunnikuga ei saanud ma kellegile järgi.....aga SEE on juba ratas...vähemalt saab rallida.

Vurrvurrvurrrr.....

Miish

ihhihhihiiiõhhõhhhõõõ..hahahahaaa

2008-08-15T00:18:00.001+02:00

Ma lugesin huvipärast oma postitusi ja avastasin rea ülinaljakaid kirjavigu.....Parimaks neist osutus "esijalgu" küsimuse all, mida teeksid kui oleksid miljonär.:D:D Lugege ise!! Pööraksin tähelepanu oma esijalgadele:D.

...Mikk ja Ülo Mälgand...

2008-08-12T23:18:00.002+02:00

Kas nad pole mitte kõige ilusamad?!

Kaks Kodu!

2008-08-03T22:47:00.002+02:00

...Alles see oli kui me Kodumaale tulime...ja juba see on, kui peame tagasi Taani sõitma.
Istun oma toas voodi peal, ees kohver, mille kõrval kaal ja kõik muu pakkimiseks vajalik. Nii vähe on meil siin alati aega, samas täiesti piisavalt. Mineku ja tuleku emotsioonidega on raske toime tulla. Kuigi oleme Taneliga üksteisele pere on välismaal elamisel üks miinus, mitte kunagi ei ole ükski muu koht päris SEE.... Ma usun, et isegi kui elaksime seal 20 aastat jääb alati siiski tunne, et kõik ei ole päris nii nagu peaks. Kuigi me oleme selle kodu ja taani vahelise reisimisega harjunud, on siiski alati väga kurb ära minna. Jeesh jeesh...ma tean, et tuleme varsti jälle, aga siiski....vahepeal läheb jälle aeg edasi Kõik on omas elemendis.

Raske osa on selles, et ei ole kurb, aga ei ole rõõmus ka....kui oleks üht või teist, oleks ehk kergem...

Min

Merly-Kaisa 5 küsimuse mäng!!

2008-08-02T18:04:00.002+02:00

1. Mida sa tegid 5 aasta eest?

Aastal 2003...lõpetasin ma 9nda klassi. Läksin keskkooli ja sain väga paljude uute inimestega tuttavaks, kes mängisid suurt rolli minu isiksuse kujunemisel ja tänini on nad sõbrad, kelle kohta ütlen täiesti vabalt PARIMAD. Kui tulin Taani ei kadunud nad kusagile, vaid alati näeme ja võtame midagi ette kui Eestis olen.
Aastal 2003 tegelesin ma ka aktiivselt organisatsioonides Kodutütred ja Kaitseliit. Giizude (Mann, Heili, Stela ja mina) ja Kõutziga (Lattik) käisime patrullvõistlustel ja meie suur soov ja unistus oli olla esimene naistevõistkond päris päris Ernal.
Ilmselt ma välimuselt praegusest palju ei erinenud kui välja arvata paar naerukortsu, mis aastatega näkku ilmunud on.
Sain novembris 16 ja asi, mida ma väga selgelt mäletan on see, et sünnipäeva puhul läksime emaga ilusalongi ja lasime mu kõrvad augustada. :))

2. Viis asja "vaja teha" nimekirjast?

Nii...
1) Õppelaenu dokumendid korda ajada.
2) Uurida ja kindlaks teha koht, kuhu järgmisel aastal Musuga praktikale läheme. See on erakordselt raske, sest tahaksime kusagile soojale maale, kus räägitakse inglise keelt. Uurimine on põnev ja ma olen kindel, et küll leiame midagi.
3) Peale Taani elama asumist on igasugused tõbid kallale hüpanud. Need tuleb ette võtta ja neist tuleb korralikult jagu saada. Muretsemiseks ei ole põhjust, sellega olen juba algust teinud.
4) Inglismaale tuleb sõita. Onule on vaja külla minna ja olen ainult head kuulnud. Kuna see siin on "vaja teha", siis ilmselgelt on Inglismaale minek õiges lahtris.
5) Lennupiletid jõuluks ja Miku sünnaks tuleb ära osta!!!

3. Lemmiktoidud?

Olen väga suur pasta armastaja. Hästi tehtud pastast ei ütle kunagi ära.
Meil on siin Aarhusis oma lemmik "Shawarma mees", kelle juures me alati käime. Tema väike söögikoht on pisike ja alati puhas. Kui meil parasjagu keegi külas on, käime alati tema juures ja siiani on kõik vaimustuses olnud. Muu shawarma ei ole veel "lemmikuni" küündinud.
Ja kehtib tõde, et hea on kõik see, mille maik on suus, aga mida käepärast pole. Ehk siis kõik kodustelt poelettidelt, mida siin ei saa.

4. Mida sa teeksid kui oleksid miljonär?

See on meil kõik juba Taneliga välja mõeldud. Teeks siin Taanis load ära ja muretseks auto. Lao ja koristustööle ütleks tsaublau ja pühenduks ainult õppimisele. Kui kool läbi, üüriks Kopenhaagenis mõnes heas paigas korteri ja töötaks aasta seal. Miljon on tänapäeva mõistes väike raha, et midagi suurt ära teha, aga selleks, et rajale saada on see väga hea summa. Kõige suurem pluss oleks see, et kodus saaksime käia palju tihemini kui praegu. Ja mitte ainult Eestis...Taanist on palju kergem reisida. Esijalgu võtaks Euroopa ette.

5. Kohad, kus oled elanud?

See on kahtlemata kõige ägedam küsimus nendest. Kaks aastat tagasi poleks mul siia väga midagi kirjutada, aga nüüdseks tuleb see nimekiri päris pikk.
Minu kõige esimene kodu asub Mustamäel Kuldnoka tänaval. Elasime suures paneelmajas kuuendal korrusel ja alumiste naabrite juures oli teine kodu. Ma ise sellest ajast väga palju ei mäleta, aga ma olen kuulnud väga palju toredaid lugusid.
Kui olin viiene kolisime Lasnamäele Pikri tänavale, mis sellel ajal Pasternaki nime kandis. See oli esimene päris meie kodu ja kahtlemata jäävad sinna minu lapsepõlvemälestused. Lasnamägi oli aastal 1993 väga pop koht muide.
2002 kolisime oma majja Murastesse. Mina olin viisteist, lõpetasin muusikakooli ja ei tahtnud kuidagi oma armsastest lapsepõlvemälestustest lahti lasta. Peale päris pikka harjumist sai aga Murastest kodu. Seal elavad mu vanemad ja mu kaks kõige karvasemat sõpra tänagi. Kui sellel suvel kodus käisin oli Muraste 40 palju rohkem minu vanemate nägu. Ema sai Alolt sünnipäevaks lipuposti ja koos Taneliga ehitasid nad Aloga parkimisplatsi. Veetsin rekordarv päevi täitsa kodus ja hingasin "kodu"õhku. Muraste on kõige ilusam kodu, mis mul siiani olnud on. Väga armas koht!!!!
2006-peale koolilõppu kolisin ma Taani elama. Esimeseks elukohaks oli Ellemarksvej 64, tehnikakooli ühikas. See on kahtlemata kõige romantilisem elamispaik, sest seal sain Taneliga tuttavaks.
Ellemarksvej aeg jäi lühikeseks, sest see oligi ainult ajutine elupaik. Edasi viis tee Spobjergvej tänavale Skjoldhoj ühikasse, kus alguses elasime kahes eraldi toas majas number 117. Üks tuba oli magamistuba ja teine n.ö "office".
Paari kuu pärast saime samas ühikas täitsa oma korteri. Maja number 26 ja korter 7+8. Esimene päris oma köögiga koht. Seal elasime aasta, aga koht jäi siiski pisikeseks ja nii me otsustasimegi paremasse ühikasse kolida.
Vahepeal olime sunnitud elama minu kooli ühikas ühes väga pisikeses toas, kuid veetsime seal siiski toredad kaks kuud. Triinuga sai karaskit küpsetatud ja pea iga nädalavahetus oli meie ühisköögis pidu.
Nüüd elame Damagervej 12 G ühikas teisel korrusel korteris number 7 ja oleme oma nägemise järgi sellest kohast täitsa kodu teinud. Minu ja Taneli esimene täitsa kodu moodi kodu.

;))
Miish

Pisike!!

2008-07-27T11:07:00.003+02:00

Selline on minu vennake...!!

BON JOVI :D

2008-07-04T09:07:00.003+02:00

Ma täitsa unustasin....

Meil on võimalus käia Bon Jovi kontserdil.
Enda tehtud video nende kuumima hiti ajal:)))) ...living proof nohhh....

Paar pilti ka..:)

2008-07-02T23:16:00.005+02:00

Peale eksamit oli muidugi pidu :D

Ja ma ei saa seda siia panemata jätta, meil on kodus uskumatu koer, ta nimi on Caeli ja ta võib ükskõik kui kõrge puu otsa ronida ja ükskõik kui kõrge redeli tipu vallutada, nagu näha ka parempoolselt pildilt.

Ai Caramba :))

2008-07-02T22:34:00.002+02:00

... SUVI TULI!!!

Oehoehoeh.....Eksamid läbi ja paari päeva pärast koju puhkama.

Viimane kuu on olnud väga pingeline. Kolm nädalat jutti istusime Triinuga ainult koolis. Okupeerisime ülemise korruse klassi (see oli Adap06 klass, ehk siis põllumajandad, kes sel suvel lõpetavad ja ei ole oma klassi juba pool aastat kasutanud) koos seal oleva köögi ja oma vetsuga. Sihime järgmine õppeaasta seda klassi täitsa endale. Meil on all suur ja avar ja täitsa normulks klass, aga vetsud on liialt kaugel, pealegi tuleb järgmine aasta kokku üle 20 uue internationali (rahvusvahelise õpilase) ja neil on palju ruumi vaja. Igatahes veetsime seal "aastaid", mulle tundus nii...:D Triin kirjutas projekti Tähtvere rabast ja selle keskkonna probleemidest ja mina Sindi tammi probleemist (Lõhe sureb suure tõenäosusega Pärnu jõest välja kui midagi ette ei võeta, sest kalad ei saa tammist üles ja seega on jõe ökoloogiline kvaliteet väga halb). Triinuga koos on kõige toredam õppida, sest täiendame üksteist pidevalt pluss ta teab väga hästi kuidas hetkedel kui aju enam üldse tööd teha ei taha pingeid langetada (ei me ei tantsinud üldse nõmedate eurolaulude järgi ja ei teinud sellest videoid, tooliga ringi rallitamisest rääkimata). Saime esimese ja suurema projekti valmis ja olime juba paar päeva stressi maandanud kui meile uus sama suur peale sadas. Oi me olime pahased. Keegi polnud poole sõnagagi maininud sama suurest rapordi kirjutamisest. Teine projekt hõlmas endast ICB aineid, ehk siis majandust ja communication´it ja arvuti teadmisi jne. Pidime Danish Crown Slaughterhouse´idest kirjutama ja aega oli 10 päeva. Istusime jälle koolis ja imesime pastakast välja, mis sealt veel välja tuli. Kui see lõpuks valmis oli, minu puhul kulmineerus asi eelviimasel ööl poole viieni üleval passimisega, valmistasime ennast esimese projekti kaitsmiseks ette. See võttis terve päeva, kord presenteeris Triin mulle oma projekti ja siis mina talle oma. Presentatsioonidel on siin karmid ajalised limiidid. Meil oli aega 10-15 minutit ja kui kasvõi ühe minuti üle oma aja lähed, peatab õpetaja presentatsiooni ja ei lase jätkata. Õhtul kui koju sain, presenteerisin veel Tanelile ja ta aitas mul presentatsiooni visuaalse poole pealt parandada. Olin juba siis päris närvis. Kui ma Eestis oma lõpueksameid tegin ei olnud ma kunagi niii närvis. Nüüd on kõik teisiti. Siin teen asju suurema huviga ja tõelise tuleviku visiooniga. Eksamipäeval olin selline närvipundar, et ei suutnud rääkidagi. Triinu eksam oli esimesene ja kui ta oma 10 kätte sai tõusis minu närv viimase piirini. Hindamissüsteem on siin järgmine: 12-Kõige kõrgem hinne, suurepärane töö 10-Paar pisemat viga. 7-Väga hea töö, paar suuremat viga. 4-Keskmine. 2- Viimane hinne, millega läbi saab. Rahuldav. 0-Puudulik, mitte aksepteeritav. -3-Täiesti mitte aksepteeritav. Tanel sai oma eksami 10, Liliann, kes meil parasjagu külas oli (lõpetas kooli) sai oma eksami 10 ja nüüd oli ka Triinul 10 käes, latt oli päris kõrgele tõstetud. Minu eksam oli viimane, sest ma olin ainus, kellel oli teistest erinev õpetaja. Sain tehtud ja ei pidanud teistele alla vanduma. Paremat tunnet kui peale seda eksamit ma vist ei mäleta. Tunne, nagu oleks just ühe takistuse ületanud, teel sinna, kuhu juba ammu minna tahad. Jalutasime Triinuga kaua ringi peale eksamit (mu kontsad andsid endast mõnusalt tunda peale esimest tundi) ja ei suutnud teadvustada, et nüüd ongi suvi ja puhkus ja paar kuud ei pea üldse muretsema, Triinul on hea väljend selle jaoks- NO STRESS.

Meil on nüüd NO-STRESS. Olen paar päeva IKEAS nõusid pesemas käinud, peale oma regulaarset Dansk Supermarked´i laotööd ja hea vaheldus on. Kuigi Ikea võlu tahab niiviisi veidi haihtuda, aga ainult paar päeva veel ja siis on topelt NO STRESS. Käisin juba täna linnas pisivennale poole aasta sünnaks kinki muretsemas ja emmele ka, kel veelgi varem sünnipäev on ja kohe eriti suur kodutunne tuli.
Peale kõige sain Maarjalt just parima uudise, ta on juba nädalakese ühe ilusa labradori preili Irise omanik. Mu kannatus katkeb nii enne esmaspäevast lendu :)). Uskumatu, et viimati sai kodus oldud Jaanuari lõpus. Veel uskumatum, et saan kuus kuud vanemat poisiklutti süles hoida. Oehh....

Näeme ja rõõmustame koos juba paari päeva pärast.

Teie MIISHKA

Suured emotsioonid...

2008-05-30T10:30:00.003+02:00

Hellõu!!

Viimane poolteist nädalat on olnud täis igasugu emotsioone....pingeline ühseõnaga.

Nagu ma ka eelmine kord mainisin oleme palju väljasõitudel käinud kursaga. Eelmine nädal tõmbasime siis koolitöö otsad kokku ja käisime viimsed korrad 2 semestri raames õues teadmistele ka pilti loomas. Aarhus meeldib mulle, sest see linn on kombinatsioon loodusest ja urbanismist. Hetkel pole siin veel ühtegi pilvelõhkujat ja kui seisad linna kõrgemates punktides (neid pole ainult üks), avaneb kogu linnale suurepärane vaade. Mulle meeldib siin. Tõsi, aegajalt on igav, sest taanlased ei hiilga just sotsiaalsündmuste korraldamise poolest. Siin on üks suur festival aastas ja see on kõik. Nädalavahetusel eelistavad inimesed kodus olla ja linn on inimtühi. Olen avastanud endas mitmeid uusi külgi ja üks on see, et ma olen põline EESTLANE, nädala sees on linnas liiga palju rahvast ja liiga vähe õhku...kõik trügivad MINU RUUMI, aga nädalavahetusel kui meel on valmis seltskonda sulanduma on võimalused piiratud ja MELU õhku haihtunud. Tegelikult mitte sellest ma ei tahtnud rääkida, hoopis sellest kuidas me konnahääli kuulamas käisime :D:D... Minu kursuse juhendaja on väga väga tore mees. Nimi on Carsten ja tal on kaks väga armast väikest poega. Carsten on maailma suurim tuulepea. Näiteks võin tuua ühe naljaka juhtumise. Pidime sõitma ühte looduskaitse ala inspekteerima ja Carsten ütles, et teepeal teeme ühes pagariäris peatuse. Tegime peatuse (mina, Triin/autojuht ja Ernesta olime ühes autos ja Carsten ja ülejäänud kamp teises) ja Carsten tuli autost välja, seisis pagariäri ees, mõtles tükk aega ja siis istus autosse tagasi. See oli väga naljakas vaatepilt. Kohale jõudes selgus, et Carstenil oli vaja üks tähtis asi meeles pidada hommikul, nimelt oli ta unustanud lõunasöögi kaasa võtta ja tähtis asi oli see, et ta pidi endale pagariärist saiakesi kaasa ostma, aga kui pagariäri juurde jõudsime tuli tal meelde, et ta oli rahakoti ka maha unustanud. :)))) See on kõige parem näide kirjeldamaks Carstenit. Sellele lisaks suudab ta kasvõi autoga teelt välja sõita kui mõnda huvitavat lindu näeb ja juba pool aastat on ta meile rääkinud sellest, et suvehakul lähme konna hääli kuulama. Ta viitas sellele kui "frog tour´ile" ja ei läinud mööda loengut, kus ta seda ei maininud. Eelmine teisipäev käisime siis ära. See oli kahtlemata väga kihvt. Need polnud lihtsalt niisama konnad, vaid haruldased konnad ja põhjus miks nad siin pesitsevad on see, et kliima soojenemise tagajärjel on nad sunnitud järjest põhjapoolsemaid elupaiku valima, sest neil on väga kindlaid temperatuure vaja. Carsten valis konnad just sellepärast, et nad on hea näide liigist, kellel on väga kindlad elutingimused ja see on ülihea näide sellest, kui väga meie, inimesed, mõjutame elusloodust. Meil ei õnnestunud küll ühtegi konna silmata, sest pidime varem bussi peale jõudma, aga häälitsemise kuulsime ära ja palju ilusat loodust nägime ka.

Taanis on piirkonnad väga tähtsad. Olen palju kuulnud, et Kopenhaagenis on inimesed hoopis teistsugused kui siin, Aarhusis. Seal nimelt, on inimesed palju agaramad võõramaalastega suhtlema ja sind kiiremini omaks võtma. Siin, aga ollakse päris kaua aega üsna külmad ja kui sellest ennast heidutada ei lase, siis alles tüki aja pärast võib juhtuda, et sind võetakse omaks. Muidugi on palju kinni ka keeles. Kopenhaageni piirkonnas on palju võõrkeelsem keskkond kui siin. Üldiselt arvan, et see eelnevalt mainitud teooria peab paika ja ausalt öeldes ei ole minu kannatus veel vastu pidanud ja väga paljude inimestega olen suhtlemisest lihtsalt loobunud, sest ma ei ole leidnud, et kogu see asi on väärt nii suurt pingutust. Alati on erandeid ja nii ka siin. Nagu Carsten, kellest enne rääkisin ja veel paar inimest. Toon need inimesed alati eeskujuna välja, sest nemad vastavad minu meelest suurepäraselt heasüdamlike inimiste kirjeldusele. Paar päeva tagasi sain teada, et üks minu tööandjatest lasti lahti. Ma olen absoluutselt täiesti kindel, et tema oli üks põhjus miks mulle just nimelt selles kohas nii väga töötada meeldis. Kujutage ette, et peate rääkima oma 8 tunnisest tööpäevast vähemalt 6,5 telefoniga, et veenda inimesi minema lattu pakke tõstma või hotelli koristama jpm. See on väga raske töö ja peale selle on need adresseeritavad kas noored tudengid või madala haridustasemega inimesed. Minu tööandja tegi oma tööd hinge ja kirega ja seepärast ta nii suur eeskuju ongi. Ta lahkus, sest talitas oma südametunnistuse kohaselt ja aitas abivajajat kuigi firma reeglid nägid ette midagi muud. Ta ütles mulle, et ta ei ole kunagi see inimene, kes võib teha midagi muud kui ta süda ütleb ja tunnen temas väga hästi ära ühe tüdruku, kes on üsna sarnase mõtlemisega. Ma ei kahtle sekundikski, et teda saadab edu ükskõik milles, mida ta järgmisena teha otsutab. Ta täitis oma missiooni....ta aitas, sest tahtis...ja seda igapäev....mind ja Tanelit ja ma usun, et väga paljusid teisigi. Räägin sellest, sest teinekord tekib tunne, et olen rajalt eksinud, et usun liiga kõvasti asju, mis võib-olla ei ole õiged, et tegutsen asjade nimel, mille nimel ei peaks. Kohkun tihti tagasi kui vanem ja targem minuga ei nõustu. Sellised juhtumid nagu mu tööandja läbi elas näitavad aga raja tagasi kätte. Ta tegi nii, nagu süda ütles ja on rahul. Ta ei oleks õnnelik olnud, kui oleks teistmoodi käitnud. Nii peabki!! Sellest tulebki eeskuju võtta. Mina vähemalt võtan. Ei tasu arvata, et see, millesse usud on vale paari ebameeldiva juhtumi pärast. Elu läheb edasi ja peaasi on see, et lähed mööda seda teed, mida mööda minna tahad. Sõua sõua, kaugele jõuad!!

Loodan, et väsitanud ära neid, kes sellele blogile aeg-ajalt pilgu peale viskavad, kui üldse peale kuid ja kuid vaikust!!

Varsti näeme!!

Teie Miish

Nov 11-Mai 11

2008-05-11T14:47:00.002+02:00

Pool aastakest on möödas ja siin ma olen....tagasi oma vanas bloogis.
N.Ö uuega (miiiisha.blog.com) et mul on pidevad probleemid sinna sissesaamisega ja seepärast mõtlesin et jätkan parem seda siin. Old and reliable :))

Mis siis viimase poole aasta jooksul juhtunud on:
Sügisel kolisime uude kohta Damagervej 12.G, 1.-7 :) Meil on kaks tuba ja väga elatav köök, aknaga ja puha. Oleme nüüd viimaste kuude jooksul palju oma kodu tuuninud ja nüüdseks on tänu Ikeale ja headele mõtetele sellest väga armas ja mõnus kohake saanud. Praegu istun magasimtoas voodi peal ja niii hea on olla.

Novembris pidasime ära Mopsu ja minu sünnad ja elades siis veel minu kooli ühikas oli palju koosviibimisi ja igasugu päevade tähistamisi. :)

Detsember 15 kolisime ja neli päeva peale seda lendasime koju Jõule veetma. Väga täistopitud kaks nädalat, aga sai nähtud, keda tahtsime ja käidud igalpool kus tahtsime.

Jaanuar oli täis sisseelamist ja uusi kogemusi. Hakkas uus semester ja Tanel läks uude kooli. Horsensi VIA ülikooli. Minu teine semester nägi ette peamiselt veekogude monitooringut, keskkonna korralduslikku poolt, majandust (pöäkkk......assets, profits and losses, mitte minu ala, aga kindlasti vajalik) ja looduse säilitamise ja korraldamise aspekte. Kuu lõpus võtsin ette reisi Eestisse kuna oli paar tähtsat sündmust. Kurbi ja VÄGA RÕÕMSAID. 29 jaanuaril sai minust õde, kasuvennast vend, isast kahekordne papa ja tema naisest kahekordne emme. Poisslaps sai nimeks Mikk Mälgand. Oli sündides 4,2 kg ja 50 cm pikk. Suur poiss. Ja mida kuud edasi, seda suuremaks poiss kasvab. Me kõik muidugi imestame, sest minu isa on lühike ja kribul, aga laps on terve ja praeguseks (3 kuune) peaaegu aastase poisi mõõtu. Aga vaadake ise piltidelt kui suure poisiga tegu on.

Veebruaris käis mul külas kallis Mari. Veetsime neli toredat päeva ja jõudsime järeldusele, et enne kui tee meid Taanimaalt edasi või tagasi viib, peab ta meile ikka veel korra külla tulema.

Märts oli masendav. Eelnevat lauset ei tasu muidugi südamesse võtta, sest alati on ka palju häid asju. Märts on kuu, kus talve ei taha ja kevadet ei jõua enam oodata. Käisin nüüd kolm kuud kodu ligidal ühte kontorit koristamas ja sain maitsta seda, mis tunne on teha midagi, mis sulle vastukarva on. Mitte, et oleksin pirts koristaja, ei, mulle meeldib koristada, aga kui on vale tunne, siis on vale tunne. Ja nii ma Maist nüüd jälle ainult laotööline olengi.

Aprill juba tõotas kevadet. Käisime kursaga palju oma teadmisi praktiseerimas, küll looduskaitsealadel küll jõgede seisundit hindamas. Väga paljuandvad kogemused. See on kindlasti Taani haridussüsteemi suur eelis. Näed asju oma silmaga ja saad ise proovida.

Nüüd on käes mai. Ilmad on üliilusad kuigi vanaema teatas hommikul telefonis, et järgmine nädal on oodata lund. Meie ilm ei erine palju Eesti omast nii, et loodan, et siiski lund sadama ei hakka. Oleme avanud rulluisu hooaja koos grillhooajaga. Käime kodu lähedal suure järve ümber terviserada läbimas nii tihti kui ilma ja võimalust on. Järve ääres on palju hobuseid ja ühes kohas on lambad talledega ja teises kitsed talledega. Meil on täitsa oma lemmik punase kaelarihmaga väike kitsepojake, kes mitmel korral meiega koju kaasa tulla on tahtnud:).

Siinkohal soovitan vaadata seda linki: http://www.flickr.com/photos/mopsud-taanis
Taneli tehtud pildid meie tegemistest.

Siit: http://www.flickr.com/photos/24813803@N06/
saab näha pisikest Mikut ja mõnigaid pilte vanematest aegadest :)

Ehk ei möödu jällekord pool aastat enne kui jälle kirjutada mahti saan.

Teie Miish!!

Very important!!!! Vaata siia!!!

2007-11-11T19:09:00.000+01:00

Ma kolisin oma bloogi üle www.miiiisha.blog.com
See siin jääb ikka vanal kujul alles, aga seal on ägedam:))
Vabandan juba ette, sest mu eesti keel on täiesti rooste läinud ja kui ma oma viimast postitust lugesin, siis ainult ahhetasin:D...nii, et vabandan.

Kallistan ja tsekkige uus koht üle ja pange bookmarksidesse.

Teie Miish

Nohkari Miina:D..

2007-09-28T08:43:00.000+02:00

Natuke üle kuu on möödunud sellest kui viimati kirjutasin ja rääkida on palju palju:))

Esiteks, Augusti keskpaigas käisid meil külas Taneli vanemad ja vend. Võite ette kujutada kui palju trügimist oli meie pisikeses pisikeses 2ruutmeetrise köögiga kodus. Üldkokkuvõttes olid meil väga teguderohked päevad ja ei ole see Aarhus nii pisike midagi....koguaeg avastad midagi uut ja huvitavat. Minu jaoks oli kõige ägedam meie käik Moesgard´i muuseumi, kus on väljas senileitud kõige vanema mehe surnukeha. Onu nägi väga kobe välja oma 2000 eluaasta kohta. Üldjoontes jäid kõik veedetud 4 päevaga rahule ja lahkuminek oli kurb, aga jällenägemine on seda erilisem.

Nüüd on juba nädalake möödas sellest ajast kui alustasin seda sissekannet....AEG LENDAB....and I am not kidding. Ma ei suuda üldse uskuda, et on juba kuu aega möödas sellest kui kool algas. Ma olen nüüd uues koolis ja olen õnnerull nohkar. Siiani ei ole mitte ühtegi negatiivsest tunnet ega kogemust. Kõik toimib ja motivatsioon on laes. Minu kursusel, milleks on esimesed pool aastat nii keskkonna klass kui põllumajanduse klass on: kolm eestlast (mina, Triin ja Kristina), viis leedukat (Lina, Ernesta, Dovydas, Larry ja Oleg), kaks ukrainlannat (Natalya ja Natalja), kaks rumeenlast (abielupaar Brindusa ja Gabriel) ja Bulgaarlanna Kami(Kamelya). Ütleme nii, et oleme üks paras vürtsikas supp, meil on nii temperamenti kui ka kinnist Eesti olemust. Kooli alguses käisime lääne Taanis ekskursijal...väga vahva oli. Külastasime erinevaid farme ja maastikukaitsealasid ja ühtlasi saime ka üksteisega tuttavaks. Ööbisime ühes skaudilaagris, kus vabatahtlikud skaudid on käepärastest vahenditest ise maju, onne, tööriistu ja mida kõike veel ehitanud. Vanad head metsas müttamise ajad tulid meelde. :) ja üks õhtu ronisime mööda ronismisseina. See oli jjjjube....sest ma kardan kõrgust, aga adrenaliini laksu sai sisse küll.

Koolis on tõesti äge ja ma loodan, et ma ära ei tüdine. Siiani ei ole seda veel juhtunud.

Nädala pärast hakkab meil siin juba sügisvaheaeg ja siis tegeleme kolimisega ja tööl käimisega. Meil on plaanis minna Martini ja Lilianniga Lübeckisse. Rongipiletitele oli megasoodukas ja otsustasime härjal sarvist haarata. Mida rohkem inimesi kaasa saab, seda odavamaks pilet läheb. Lübeck pidi Tallinna vanalinnale väga sarnane olema nii, et ma juba pikkisilmi ootan, et saaks näha.

Täna on meil plaanis pidada enda juures maha suur pidu, sest me hakkame oma pisikese koduga hüvasti jätma. Oleme juba umbes 5 kuud oodanud ühte paremat ühikakorterit. See on üks uuemaid Aarhusis. Siin käivad aga asjad nii nagu nad käivad ja seepärast on kolimisega alati palju jama ja frustreerimist. Praeguseks hakkame neljandat korda kolima ja esiteks tuleme minu kooli ühikasse umbes kuuks ajaks...loodetavasti mitte kauemaks, sest seal elame ühe inimese toas ja kasutame ühiskööki. See on nagu Ellemarksvej teine versioon. Kuna me oleme järjekorras hetkel viiendad, siis arvan, et üsna varsti peaksime uue koha saama. Pöidlad pihku onju.

Ps. Pidu läbi. Igakord lisan siia midagi ja postidada kunagi ei jõua. Reedel oli see eelmainitud "täna on meil pidu" Väga vahva oli. Meie pisike tuba oli rahvast täis ja veetsime lõbusalt aega. Paljud küsisid et miks me siit ära tahame kolida. Ma usun, et seda ongi väga raske mõista kui ise elad üheses toas ja jagad 12 teise inimesega kööki ja elutuba. Meie jaoks on see koht aga pisike ja uute koolide suhtes halva koha peal ja töö suhtes ka. Ja köök on muutunud lihtsalt talumatuks (mitte et ma ei korista:D...koristan küll) kahekesi sinna ei mahu ja ma väga igatsen seda, et saaks köögis laua taga süüa. Elutoa pisikese diivani laua taga on igavene jamamine ja pärast on vaip puru täis. Igatahes on vist näha, et ma ootan uude kohta kolimist:D...

Täna on minu kursaõe Triinu sünna. Ta saab 19, mis tuletab mulle meelde, et järgmine kuu saan mina 21...eitahaaaaa....Tihti tunnen, et ma ei ole ju üldse 21...ma olen täitsa 13 pool nagu mu isa tavaliselt ütleb. Teha pole midagi. Oma peaaegu 21 eluaastaga olen õppinud, et pole mõtet peita end elu eest...ta leiab su üles nii ehk naa, parem leppida olukorraga ja muret on palju vähem. Ehk siis ma saan 21 ja nii on. Tagasi Triinu juurde, tal on täna pidu ja ma usun, et see saab väga vahva olema. Vähemalt on meil tavaliselt koolis palju naljakaid asju millest rääkida:D...Triin on tore!!

Ma lisan veel paar pilti ka, esimene meie kursusest ja teine sellest ajast kui Taneli vaneamad siin olid.:)

Ma tean, et kogu see postitus on segane, kuid nii on lood minu elus hetkel. Lood ongu segased, aga küll üks hetk tuleb selgus ja siis kõik palju selgem.

Järgmise korrani ja palju värvilisi sügislehti KOJU..

Miish

Kuuks kodus, tagasi Taanis ja meeletu kuumus vol2.

2007-08-11T17:24:00.000+02:00

Marr!!! Bloog, mida sulle kunagi kirjutasin on vanaks jäänud ning ajad uued ja edasi liikunud. Ma tean et olen kõik need asjad läbi elanud ning samas tean, et sa oled nendega kursis ja nohh igal asjal oma aeg ja selle bloogi aeg sai nüüd läbi.:) Aga siin jätkan samas vaimus, mis sest et pikad vahed kipuvad sisse tulema.

2 juuli sõitsime Kodumaale puhkama ja ma peaks mainima, et see oli mu elu parim puhkus, mõningate eranditega. Olles pea aasta kodust eemal olnud, oskan ma täisväärtuslikumalt oma aega veeta. Kohe esimesel päeval kodus käisime ema ja Flikkaga (mu vanem saksalambakoera leedi) mere ääres. Ahmisin aina seda värsket õhku ja imetlesin kui ilus mu kodu on. Olen üsna kindel, et see vastab täitsa tõele et Kodus on rohi rohelisem ja taevas sinisem. Peale seda käisime kohe maal vanaema ja vanaisa juures. Nemad on eriti sügavale südamesse kasvanud, sest ega ennegi ei olnud mu tiheda graafiku juures võimalust neid palju näha, kuid olles siin mõtleme üsna tihti nädalavahetuseti, et ohh nüüd sõidaks maale ja laseks vanaemal end ümaraks sööta ja lihtsalt naudiks nende seltsi, sest kõige rohkem koos vanavanematega tuleb tunne, et oled ikka veel laps ja lapseks jääd sa alati.

Meil õnnestus ära näha kaks suuremat festivali ehk siis Õllesummer ja Viljandi Folk. Pean ütlema, et mõlemad olid konkurentsitult ägedad. Õllekal sai suu mõnusalt shaslõkiseks ja Folgil sai jala tatsuma nagu alati. Tanel oli Viljandis esimest korda ning seetõttu tegime talle linna peal väikese tuuri ja ka järve peal sai vesirattaga tiir tehtud.

Ema sünnipäeval tuli kogu pere kokku ja minu pisike sugulane Tomi on väga arukat juttu ajama hakanud:))

Kärdi juures pidasime maha "tüdrukute" õhtu, mis kestis viieni hommikul ja nalja sai palju, sest nalja saab alati palju kui Mari oma kuulsat "Laksaja" arbuusi koksi teeb.Hehehee..

Enne seda oleks vist pidanud ära mainima, et Maril käisime Taneliga lennujaamas vastas ning tervitasime teda rukkililledega. Ootasime, mis me ootasime, aga sealt ta tuli kõigi oma seitsme kohvri, koti ja muu vidinaga, mis lubatud 20 kg kaalu ligi kolm korda ületasid.

Isa, Terje ja Taneliga tegime ühes Gruusia restoranis suu vägagi shaslõkiseks ja tahtsime sinna veelgi minna, kuid aega nappis. Veel käisime me isa, Matise ja Taneliga rattamatkal vanal Haapsallu viival raudteetammil. See oli väga vägev matk. Kogu trass oli tsirka 60 km (Tanelil veel ligi 20 km sõitu linna ja koju). Pärast persid (ehk siis meie keeli kannid) valutasid, kuid meel oli värske ja tunne mõnus. Selliseid matku tuleks tihemini ette võtta.

Oldekatega (nii palju kui neid kohal oli) sai African Kitchenis istutud ja väga imelikke ploomkartuleid söödud. Marisel käisime ka ta väga vinges kesklinna üürikas külas. Mul isegi õnnestus sinna ükskord öömajale jääda. Stiilne koht, ei ole midagi öelda.

Võtsime ette ka ühe kontserdi, nimelt Rein Rannap koos Taaaaaaaviga. Nohh....huvitav. Mul on hea meel, et noored superstaarid saavad tuult tiibadesse.

Ühel viimastest õhtutest käisime perega Tabasalus Ameerika restoranis ja sellele kohale annan kõrge reitingu. Toit hea ja teenindus veel parem.

Mari juures kordasime oma "tüdrukute" õhtut, kuid siis puges natukene kurb meel hinge. Jällekord tuli kallid maha jätta ja siia naasta. Kuid südames on mul neile üks väga eriline koht.

Unustasin mainida, et mul käis Maarja külas ja ta sai meil populaarseks ka "Naistelehes". Kui keegi on SUPERNAINE, siis on see Maarja ja selles pole mingit kahtluseivagi.

Kratiga nägime üksteist Lohusalu rannapubis, kus ainus mõistlik asi menüüs oli latte või capuchino. Meie muidugi olemegi pealtlaetavad ja ei ole üldse vahet kus me oleme või mis teeme...Meil on a-la-ti tore.

Schnelli tiigi kokkutulek oli sel aastal teistmoodi ning nii ta saab olema ka järgnevatel aastatel, kuid hoolimata kõigest nautisime Manni, Maarja ja Lehtoga minu vanaema oivalisi kaneelirulle ja meenutasime vanu häid aegu.

Kuu alguse poole käisin klassikokkutulekul. Uskumatu kui vähe muutuvad inimesed 12 aasta jooksul, aga kui palju aasta peale seda kui nendega enam igapäev koos koolipinki ei nühi. Kõigil on siht silme ees ja mõni on alles aasta peale keskkooli lõppu avastanud selle sädeme, mille ta enda sees süüdata tahab. Ja kui hea meel mul on, et praegu on võimalus minna ka 30-selt ülikooli ja see pole teps mitte hilja...aeg ei istu meil enam nii rusuvalt seljas ja oiii kui hea tunne see on. Ka ma ise teen koolivahetuse kadalipu läbi, aga olen kindel, et kogu see asjaajamine on seda igati väärt, sest lõpuks olen leidnud päris oma ja õige teeotsa.

Klassikokkutulekud on väga tähtsad ja nendel peab käima. Kahjuks vestlesin kauaaegse klassiõe ja hiljem paralleelklassiõe Janikaga tol korral viimast korda. Tema oli see, kes ütles, et hoolimata sellest kui palju me kõik ka ei muutu on tähtis alati kokku tulla ja üksteist üle vaadata. Mul on rohkem kui hea meel, et mul see võimalus oli, ta veel korra üle vaadata. Tänu hiljutistele sündmustele suureneb kokkutuleku tähtsus veel lõpmatu arv kordi. Elul on kummalised ja täiesti mõistmatud käigud...See tundub siiani uskumatu, et nii noort ja suurepärase potensiaaliga inimest enam meie seas ei ole. Mälestused jäävad... on paar rida, mis teda alati meenutama jäävad:

Sa eal ei kao, ei mälu tuhmu tuulde,

sa jääd, sa koidupärjas püsid päis,

viib kiiri täis üks vaikne tee su juurde

ja täna on see meelespeasid täis.

Neeme Põder Janikale, 23. juulil 2007.

Siis tulime tagasi Taani ja siin on KUUM suvi.....kuid hoolimata kõigest oleme suutnud Mopsiga end nohuseks külmetada. Kuid abiks on nohutableid ja Coldrex Maxigripp.

Oleme tööloomad ning järgmine nädal võtame vastu Taneli vanemaid ning venda. Saab olema väga vahva ning teguderohke nädal.

Kuu aega eemalolekut on kinnistanud väheseid taani keele oskuseid ning taani raadio kuulamine töö juures on täitsa lust, sest nii mõnestki asjast saab juba aru ja siis on äge pärast teistele rääkida, et vaata mis raadios räägiti.

Sel aastal tuleb juurde palju uusi toredaid tudengeid ning nii mõnigi neist on juba siin. Grete nimelt. Oleme talle üritanud nõu ja jõuga abiks olla ning tekitada natuke kodusemat tunnet. Ta on saabunud nüüd meie Taani perre.

Üks päev käisime rannas ja see oli kogemus omaette, sest vesi oli nii puhas ja sinine nagu oleksime sattunud Hispaania kuurortrannikule. Merekarbid olid ka ikka kõvasti suuremad kui Eestis hoolimata sellest et tegemist on siiski selle sama Läänemerega.

Aeg on hiline ja homme tööpäev.

Oli tore rendez-vous....õige pea jälle

Teie Miish

Meeletu kuumus ja Billy Talent!

2007-06-13T11:29:00.000+02:00

Hej!

Juba rohkem kui nädal on selline tunne, et elaksime kusagil täiesti lõunas. Kuumus tapab. Õues päikese käes ei saa lihtsalt olla kauem kui pool tundi. Pudel vett tunnis on täiesti normaalne juua. Alguses oli väga mõnus, aga nüüd tahaks juba nati jahedamat ilma. 23 kraadi on täiesti paras, aga 32 nati liiga palju. Eriti hull on selle kuumusega tööl käia. Loodan, et Eestis on veidi jahedam, aga siiski supermõnus suvi!

Tahtsin rääkida väga heast kontsertelamusest. Eile käisime kuulamas Billy Talentit. Mulle meeldib väga see, et siia Taani ja Aarhusi satuvad maailmanimed tihemini kui Eestisse. Billy Talent teeb punkrocki ja muidu ma ei oleks kunagi sinna kontserdile sattunud kui Tanel poleks sellise muusika austaja ja sõber Joonas poleks pööranud tähelepanu, et võiks minna, kuhu ta ise muidugi ei jõudnud:D...
Muusika kohta käib tõesti mõte, et vahet pole milline stiil, kui on hästi tehtud asi, siis on hea asi. Nii oligi selle kontserdiga. Ma olin arvatavasti ruumis täielik outsider kõikide roosade salkus juustega punktüdrukute keskel, aga minu meelest vahet polegi, sest muusikat võib austada igal ajal ja igalpool. Billy Talentil on tõeline "talent" :D...tal on metsikult omapärane hääl ja ta suudab laval ilma mingite eriefektideta teha karjuvat häält, mis peab suurepäraselt viisi ja kannab ka veel. Plaadi pealt ei jäta mingit mega muljet, aga kui ma kohe esimeses loos seda kuulsin, siis mul kukkus tõesti suu lahti. Vähesed artistid suudavad olla laval palju paremad kui plaadil, kus kõik ära silutakse ja jäetakse perefktsionistlik mulje. Kontserdile minek ongi nagu tõestamaks endale, kellega on päriselt tegu. Billy Talent tõestas seda, mida vähesed on siiani tõestanud. Selle kontserdi juures oli kõik paigas, millegi kallal polnud nuriseda. Väga stiilne bänd ja nad jätsid oma märgi tugevalt maha. Sellega tahangi öelda, et teinekord tasub ette võtta käike kontserditele, mis ei pruugi olla esmapilgul kõige sobivam muusika teie kõrvadele, aga kui austate MUUSIKAT, siis tunnete hea asja ära.

Kojuminekuni aega alla kuu, juba näen unes:)))...

Miish

Hääääbi....

2007-05-31T21:40:00.000+02:00

Häbi Miishale....rohkem kui tuhat aastat on möödas eelmisest korrast kui kirjutasin...

Lugu selline, et elu siin on muutunud selliseks nagu ta oli siis kui Eestis kodus olin...ehk siis rutiinseks....Tavaliselt võetakse sõna rutiin ikka negatiivselt, aga minu meelest on see hoopis positiivne. Eelmine nädal istusin üksi kodus olles diivanil, jõin teed, vaatasin aknast välja ja tundsin esimest korda üheksa siinviibitud kuu jooksul kodutunnet. 9 kuud rändasin kusagil reaalsuse ja pilve piiril ja nüüd sain viimaks aru, et olengi siin, nüüd ja praegu ja see ongi minu elu...seda tuleb elada samamoodi nagu ma alati elanud olen. Mul on igati hea meel...eelmine aasta peale koolilõppu oli teadmatuse tunne. Kes ma olen? Miks ma siin olen ja mis ma tegema pean? Aasta on päris palju paika pannud....Ma olen leidnud rahulolu ja õnne oma südames. Kellegi väga erilise enda kõrvale ja viimaks saanud aru ka mida ma tõeliselt teha tahan.
Ühel üsna keemiat täis koolipäeval hakkasin ma netis surfama ja vaatama, mida HAKES (organistasioon, kelle kaudu siia tulin) sel aastal pakub. Sel aastal on neil ka pakkuda rahvusvahelised programmid Inglismaale, mitte ainult kolledzitesse, vaid ka päris ülikooli. Seal olid olemas praktiliselt kõik erialad, mida ette kujutada oskad ja veel enamgi. Vaatasin ka Aarhusi koole ja avastasin Põllumajanduskooli lehe pealt sellise inglise keelse ala nagu "environmental managment" ....kogu keemia, mis sel tunnil õpiti jäi mul selgeks saamata, sest süda tagus kiiresti ja pea oli mõtteid täis. Mõtlesin ja mõtlesin ja jõudsin järeldusele, et see, mida praegu õpin ei ole päris see, mida arvasin ja oletasin ja see keskkonna eriala on see, milles end tõeliselt kunagi tegutsemas näen. Kirjutasin selle teise kooli rahvusvahelise osakonna juhatajale ja nüüdseks on asi nii kaugel, et tolle teise kooli vastuvõtu kiri on mul olemas ja augusti lõpus lähen uude kooli uue sihiga. Kõik käis üsna kiiresti ja muidugi oli kogu asjas ka kurbasid toone. Mu vana klass alustas 10 liikmelisena ja nüüdseks on järel 2 inimest. Nendeks on minu kursavennad Martin ja Madis. Kõige raskemaks kogu selle asja juures kujuneski see, et 9 kuud on piisavalt pikk aeg, et läbi elada palju toredaid ja mitte nii toredaid hetki ja mõista, et oled toredate inimeste keskel ja äratulek on raskem kui arvasid. Nii ka mul. Meil oli väga palju toredaid hetki ja tänu üksteisele pidasime need 9 kuud vastu. Ma siiralt loodan, et Madis ja Martin jätkavad hakkama saamist samamoodi ka ilma minuta.
Igaljuhul on mul sel aastal veidi selline tunne, nagu mul oli suvel kui läksin esimesse klassi. Ooteärevus. Üritan end igati ettevalmistada, et uus õppeaasta uues koolis hakkaks sujuma paremini kui võib-olla eelmine sügis tehnikakoolis.

Aprilli keskpaiku käis meil siin veel üks külaline. Maris, kes on üks parimaid töökaaslasi Olde Hansa Krambudest. Kuna ta oli siin nädala sees, siis nii palju aega ringi tatsamiseks ei jätkunud, aga me võtsime ette rongisõidu Randersi vihmametsadesse, mis oli vapustavam kui eelmine külastus, mis oli kuu alguse poole koos minu emaga. Kui me sinna kohale jõudsime, siis oli pool tundi sulgemiseni aega. Ma ei ole veel siiani harjunud sellega, et siin suletakse kõik asutused eeskätt igasuguste tähtsate ametitega kuidas kunagi. Kuplid olid täiesti tühjad. Seal viibisid loomad, loodus ja meie Marisega. Kogemus missugune. See ongi tõelise vihmametsa tunne tehis vihmametsas. Nägime ka üht veidrat ja väga naljakat seika, mis on liiga imelik, et siia kirja panna. Enne Marise lahkumist grillisme ja tutvustasime Marist ka mõnele oma siinsele sõbrale. Marisele siin täitsa meeldis. Ta saatis Eestisse vähemalt 7 postkaarti ja Eestist meile kaardi Tallinna pildiga ja Olde majaesindajatega, kellest üks oli üllatus üllatus tema ise:). Suurepärane, et on inimesi, kes tahavad ja kel on nii palju indu, et võtta ette reis ja siia meile külla tulla:) Vivat!!

Mai alguses käisime me Brüsselis. Vaatasime üle kuidas elab Mari ja kui hästi ta ikka juba prantsuse keelt vuristab. Ma olen nüüd ikka palju mõelnud kuidas seda öelda ja mõtlesin välja, et Mari ongi MEIE OMA BRÜSSELI HÕUMI:) Me teame Marit, kes alati oli avatud, positiivne ning kõigi sõber. Kujutate ette nüüd on ta ka kõigi Brüsseli inimeste sõber:) Kallistab veel rohkem kui enne ja kõik kenad Brüsseli kutid naeratavad talle alati.
Brüssel ise on suursugune. Hooned on kõik väga pildistamistväärt ja ma olen täiesti kindel, et hoolimata sellest, et seal ainult kaks päeva olime, nägime me tänu KÕIGE PAREMALE giidile ära kõik kohad, mida üks keskmine Eesti turist näha tahab. Tagasi kodusesse Aarhusi naastes avastasime kui väike linn see tegelikult on:)). Väikseim Suurlinn.

Viimased kuud alates Pronksööst on olnud rahutud ka meie südametes. Raske on olla Kodust eemal, kui sellised asjad juhtuvad. Ma olen üle elanud palju erinevaid tundepuhanguid ja hoolimata sellest palju tahaks tegelikult öelda leian, et kõige rohkem hüüab süda seda kui uhke ma olen selle üle, et olen Eestlane südame põhjast ja usun, et seda oleme ME kõik...Isegi Toompeal pikali kästud ehtne Eesti blondiin tundus mõistuseta idanaabri kõrval kõige normaalsem inimene olevat. ´Polegi midagi muud öelda kui, et me kõik teame, kes me oleme ja keda austame ja mida austame. Videomaterial ja oma silmad tõestavad kõige rohkem ja seda mitte ainult eestlastele, vaid ka muu maailma inimestele. Elagu Eesti!

Sel nädalavahetusel avastasime Aarhusi lähipiirkondi. Seekord oli meie sihtpunktiks Grenaa, pisike mereäärne linnake, kus asub akvaarium eksootiliste mereelukatega. Nägin esimest korda elus omasilmaga TÕELIST haid. Sellist, kes su ühe ampsuga nahka pistaks. Kõige rohkem tegi nalja sealolev väike bassein, mille nimi oli "touchpool" kus lapsed kättpidi sees solberdasid ja ohutumaid kalu katsusid. Basseinis elutsevad raid olid küll põnevad vaadata, aga käsi väga sabast tirima ei kutsunud.

Sellised on olnud muljed tuhande aasta tagusest perioodist, millest ei ole omal isiklikul laiskusel siia jälle kirjutanud. ´

2 juuli muide ootab ees lennureis Kopenhaagen Kastrup-Tallinna Lennujaam. Suvi, kodu ja minu Eestimaa.

Ootan,

Miish

Simple melody...

2007-04-14T17:05:00.000+02:00

I would like to sing a song for you...
and I hope that you would like it too...
simple meldody to remember ...
Loneliness is something we all know..
no matter what it always seems to show...
simple melody makes it better ...
Come with me and I will take you to another place where we can be together..you and me
I believe that we can most do anything as long as we can be together...
I know you can make it on your own..
but there´s no need for you to be alone...
simple melody makes you feel so strong..
would you like to sing a song with me..
together in a perfect harmony...
simple melody makes you feel so free...
Come with me and I will take you to another place where we can be together.. you and me..
I believe that we can most do anything as long as we can be together...
........
I believe that we can most do anything as long as we can be together............
.............

Come along..I will take you....come with me....don´t be lonely......come along....I will take you.....come with me.......don´t be lonely......

-----Avishai Cohen------

.....need on ühe kõige lihtsama ja südamlikuma loo sõnad, mille autoriks on üks maailma parimaid kontrabassi mängijaid Avishai Cohen... Täna on metsikult ilus ilm. Selline tunne, nagu poole päevaga oleks puudele ilmunud lehed ja muru läinud justkui rohelisemaks...täiesti juhuslikult sattusin arvutis selle loo peale ja panin mängima.....see sobis tänasesse päeva nagu valatult.....just selline lihtsa meloodia tunne on....tahaks kusagile sooja suveõhku lendlema minna.

Möödunud on palju palju aega ja see nädal on olnud väga eriline, sest mul käis ema külas. Just nüüd hakkasin mõtlema, et tavaliselt käisin alati mina kusagil seitsme maa ja mere taga ja siis alati oli hea tunne pärast koju naasta, aga seekord oli hoopis teistmoodi. Kodu tuli ja läks siis jälle rongiga Kopenhaageni poole ja siis sealt lennukiga tagasi Kodumaale. Meil olid aga väga väga vahvad päevad siin Arhusis. Ilmaga meil muidugi ei vedanud, sest kogu neli päeva oli vihmane ja tuuline. Murphy seadus. Päev peale ema minekut läks soojaks ja päikeseliseks...nii päikeseliseks, et ta puges lausa vägisi tuppa. Emaga käisime meie oma KUMUs ehk siis Aroses, mis on skandinaavia suurim kuntsimuuseum. Seal oli üleval üks näitus, mille kohta saab kasutada sõna "RÕVE". Selle autoriks oli Paul McCarthy ja näidati tema töid aastast 1964 kuni eelmise aastani. Ma ei hakka lahti seletama selle näituse olemust, kes rohkem teada tahab saab lükata google´isse sisse kunstniku nime ja tema kuulsamad eksponaadid hüppavad kohe ette.
Aros oli suurem ja avaram kui KUMU, aga muidu täitsa sarnane ainult Aroses oli rohkem modernkunsti ja ainult üks saal, mis oli pühendatud ajale enne modernismi. Mis seal ikka, nüüd on seal käidud ja teinekord kedagi teist võõrustades oskan ise ka rohkem rääkida ja paremini juhtada. Loodetavasti on sel korral mõni veidi vähe "RÕVEDAM" rändekspositsioon üleval.
Sellest järgmisel päeval käisime Arhusi ligidal Randersis tehislikes vihmametsades. See oli väga väga kihvt ettevõtmine. Seal oli kolm kuplit, millest igaüks kandis mõne maailmajao nimetust, loodust ja loomi. Loomad jooksid vabalt ringi ja kõike oli võimalik käega katsuda. Kui kunagi Randersisse satute, siis külastage kindlasti sealseid vihmametsi. Pärast seda troopilist kogemust käisime hiina restos riisi maiustamas ja siis oli meil tore rongireis koju. Päeval, mil ema ära läks jõudsime veel külastada Arhusi ülikooli parki, kus on selle autori Mölleri jaoks ehitatud pink ja väliauditoorium.

Sel pühapäeval käisime taani perega mere ääres. Päris õiget randa ei leidnud üles, aga istusime sellises poolikus rannas ja vaatasime kuidas inimesed kajakitega sõitsid ja üks mees sukeldus. Tegelikult on nii palju siinses linnas, mida meil veel avastada on.....see on ainult kättevõtmise asi...Mida soemaks aga läheb seda rohkem on tuju olla õues ja nautida ilma ja loodust ja värsket õhku. Eile oli selle kevade kõige soojem päev, mis ei küündi küll Brüsseli 29-le kraadile, aga suveriided sai ikkagi kapist välja otsida ja õues mõnusalt aega veeta. Äripäeva noorterubriigis tuleb Joonas "Moo, kõige armsamate lokkidega" Mauerist ....:D:D..lugu üsna varsti....kuidas siin Taanis raha kulutatakse, mille peale ja millist tööd selleks tehakse, et ära elada. Tanel tegi siis kõige armsamate lokkidega Mauerist eile pilte ka, mis sobiksid Äripäeva loo juurde. Nalja sai ühesõnaga.

Panen teise postitusega mõned pildid viimastest aegadest....

Kui aega on siis www.mopsud-taanis.blogspot.com - Mopsi fotoblog...Puhas kvaliteet:D..

Palju lihtsaid meloodiaid, päikest ja sooja..

Miish

Hi there, Hey there, Hou there:))))...

2007-03-10T16:28:00.000+01:00

Pealkiri pärineb "That 70`s show" ühe tegelase Bobi huulilt, kes on kahtlemata üks teleajaloo karvasemaid tüüpe:D....

Täna on küll täitsa imelik päev olnud. Ärkasime kella üheksa paiku. Päike paistis aknast sisse ja ilm kutsus õue, aga viitsimatus oli peal. Nüüd on kell veerenud juba pea et viie peale ja plaanitud jalutuskäigust ei ole siiani veel midagi välja tulnud. Poes käisime korra, aga seda bussiga ja õues olime ainult korra ja seepärast see ei loe. Naljakaim seik tänasest päevast juhtus meil siin kodus, kui Miina kohvimeister valmistas parasjagu Tiggerist (15 krooni poe laadne koht) ostetud 20 dkk piimavahustajaga caffe ja mate lattet ja hakkas mõtlema kuidas seda pesta kui all on patareid:D....tuli Tanel ja tiris mehhanisimi peal oleva kruusi kogu asja küljest ära, aga üks pisiasi jäi kahe silma vahele....see, et kruusis oli piim:D......ja paari sekundi pärast oli meie pisike köök kaetud vahustatud piimaga, sest meie köök on tõesti pisike ja piima oli palju:D...

Eelmise nädala neljapäevasel päeval tähistasime kooselatud poolt aastat ja käisime kesklinnas Baresso kohvikus Chai Chinot (Mari see on Veinsi Chai latte) ja kohvi ja smuutit lürpamas. Sellest õhtust panen ühe pildi ka üles, mis on tehtud meie elutoas. Seinal on Taneli fotografeeritud pilt tema ema meisterdatud õunast. Diivani peal istuvad vastsed pooleaastased:D...

Naistepäev sai tähistatud nartsisside ja banaanikujulise koogiga ja ma lihtsalt pean mainima, et see on kõige ägedam traditsioon sellist päeva tähistada ja mis siis , et tehniliselt seda enam ei tähistata...ma arvan, et see peaks kestma foreverandeverandever....senikaua kuni on maailmas mehi, kes peavad meeles ja panevad naised ennast erilisena tundma.

Mul on halbu uudiseid ja häid uudiseid......millest ma alustan?

Okei...halvad enne

Märtsi lõpus on meil "easterbrake" aga kojutulek jääb seekord ära. Otsustasime nii, sest finantsiga ei ole just kõige lillelisemad lood. Taanlased ei taha peale jõule enam poest palju osta..(ma arvan nad valmistuvad bikiiniperioodiks;)) ja seega pole meil usinatel laotöölistel piisavalt tööd. Ühesõnaga otsustasime seekord nii ja kuigi hing igatseb koju jääme ootama suvepuhkust, kus saame ehk selle võrra rohkem kvaliteetaega veeta.

Hea uudis on aga see, et on oodata külalisi. Mu ema tuleb siia aprilli alguses, meie vaheaja lõpuks ja peagi peale seda on oodata Marist. Paneme juba usinasti kultuurprogrammi kokku. Teadmiseks kõigile teistele, et Taani ilusaim linn ;)) Arhus ootab teid end avastama;)))))) Ja me võtame hea meelega vastu.

Lumetormi lumest ei ole enam midagi järgi, väljas on värske kevadine õhk ja minu laua peal on kimp nartsisse.....mida veel elult tahta:)

Lähen nüüd proovin meie piimavahustajat veel üheks mate latte´ks ja siis vaja köögikatada...

Teie olge tublid ja andke endast ikka märku:)

Kallistan,

Min

Klassipilt

2007-02-25T22:46:00.000+01:00

Kaks nädalat tagasi käisime klassiga eksursioonil :) Meid on kuus tükki! Paremalt: Helle, Madis, Martin, Bitten (taga), mina ja Mia

Kõrvuni lumi, sünnipäev ja penitsilliin :D..

2007-02-25T21:26:00.000+01:00

Hej,

Viimased päevad siin Taanis on olnud täitsa rutiinist välja rebitud...ja mitte ainult meie jaoks, vaid ka taanlaste jaoks. Meil oli lumetorm...tõeline lumetorm ja kuigi nüüd on kaks päeva juba rahulik olnud, on siin lund kõriauguni ja ma üldse ei liialda kui nii ütlen. Kogu see jamps hakkas pihta kolmapäeva hommikul..kooli minnes sadas natuke, aga kojuminek oli juba keeruline, sest bussid jäid kõik hiljaks. Mops tuli ntks poole tunni teed 1 h ja 15 minutit. Järgmine hommik aknast välja vaadates ei tundunud asi üldse nii hull, aga koolist tuli sõnum, et tunnid jäävad ära, sest bussid ei liigu ja õpetajad ei saa kuidagi kooli. SNOWDAY...ipppiiiii. Mingi aeg läksime õue tänava otsa kinni jäänud bussi pildistama...siis saime aru, et lund on ikka palju küll...ehk siis mulle üle põlve...kogu ühikas oli mattunud lume alla. Reede hommikul läksime tööle ja õnneks ei olnud ka siis kooli...aga mure oli see, kuidas saada tööle. Kaks esimest bussi ei tulnud ja lõpuks peale suurt sumpamist ja peenikest lumesadu otse näkku saime bussi peale, mis sõitis umbes 20 km/h ja siis istusime ümber järgmise bussi peale, mis tuli umbes 20 minuti pärast. Lõpuks saime ikka tööle ka, aga minek sinna ei olnud mitte meeldiv. Kui meie vahetus tööl lõppes, nägime Joonast ja Madis, kes mõlemad olid tööle tulnud umbes kolm tundi..kes takso, kes bussiga või jala. Ka meie läksime koju umbes 3 tundi. Kogu seda värki nüüd kirjeldades ei tundu asi enam üldse nii suur, aga lund on meil siiani ikka väga kõvasti ja sellist möllu ei olnud mina enne küll kunagi näinud. Ehk siis sügisest sai talv. Jääme nüüd kevadet ootama.

Vabariigi sünnipäeva suurelt ei tähistanud, aga see-eest tähistasime Lilanni sünnat ja sellega koos ka vabariigi sünnat. Liliann ja Martin kolisid umbes nädal aega tagasi ka enam-vähem sarnasesse korterisse kui meie...ja saigi mitu kärbest ühe hoobiga..:))soolaleiba pidasin siis silmas koos sünnadega.

Palju rohkem nagu lobiseda ei olegi, panen parem paar pilti üles meie lumistest päevadest :)

Päikest,

MIN

....kallid Mari ja Maarja...

2007-01-21T21:07:00.000+01:00

...avastasin selle pildi ja lihtsalt pean selle siia panema, sest parimatest parimad võivad alati pildi pealt näidatud saada:)

Aaa...ja siis üks asi veel....et kui talv ei tule, siis ma tahan suve...:D..

Talv Taanis..

2007-01-18T22:19:00.000+01:00

Nii lubasin, et kirjutan edasi ja nii ma ka teen...:) Aa....ma olen niiiiiiiiiiii kaua jukerdanud sellega ja otsinud, et kust saab vahetada bloogi väljanägemist ja kohe mitte ei leidnud, aga nüüd lõppude lõpuks siis sain sellest roosast lahti....ma ei tea, mida ma küll mõtlesin, kui selle alguses panin. ..:))
Ühesõnaga....mis seal vanadest asjadest ikka enam pajatada.....ütlen lihtsalt, et uskumatult hea oli näha kalleid sõpru ja vanemaid ja olla üldse natuke KODUS....aga samas tekkis uus avastus....ka see siin on kodu.....enne nagu päris nii ei osanud mõelda...ma usun, et kodu on seal, kus parasjagu oled...ja meie oleme siin ja tunneme end nagu kodus.:)

Möödunud on Taanis juba kolm nädalat ja täna juhtus väike ime.......lumi tuli......tegin pesumaja trippi kui avastasin, et maa on valge ja koridori aknast pole mõhkugi välja näha....kui terve hommikupoolik poleks vihma sadanud ja lumi märg ja vesine poleks olnud, siis oleksin sinna sisse hullama läinud.......ma pole veel kunagi lume üle niiiii suurt rõõmu tundnud kui täna...aga ma ei julge enam aknast nüüd välja vaadata, sest ma kohe mitte ei tahaks et see ilu ära sulanud oleks...loodame et mitte..

Nii, möödunud on päevake ja lumi on läinud....kuulsin just praegu, et Tartus on 20 senti lund......mineeeeeeee........Mulle on alati sügis meeldinud, aga kui sügis venib nii poole aastaseks, siis tüütab ära küll...kunagi tüütas ära see, et talv kestis nii kaua, aga talve pole nagu sel aastal olnudki...loodame, et tuleb veel...ja oiiiiiiiiii kuidas ma siis kelgutama lähen.......:)))))

Mul on homme eksam, või väike test nagu nad seda ise nimetavad, mikrobioloogias...pakkisin juba kohvri kokku...mhmhh...ei peksa segast..Meil on "open book exam" ja kõiki materiale ja raamatuid ja kõike kõike võib kasutada...ja parem karta kui kahetseda nii, et kõik, mis vähegi aidata võib läheb minuga homme kooli:))))...päev peale seda on mul praktiline eksam...pidime loosi tõmbama, et kas mikrobio või keemia....palusin koooogu hingest, et see oleks mikrobio, aga ohhhh imet, õnn ja Miina, suutsin keemia võtta. Ülehomme pean ma 8 tundi laboris ilma mingisuguste juhendusteta ise hakkama saama. Ma olen kergelt närvis ja kergelt on ikka väga kergelt öeldud...aga phäääh....PEALTLAETAV...;) Krassu...

Eile käis taani pere meil külas ja me mängisime World Tour´i.....aitäh mu suurepärased sõbrad, et te sellise mulle kinkisite.....see on hariv ja me kõik oleme väga võiduhimulised siin, kes ei oleks...aga see on vahel isegi naljakas. Mul tuli praegu meelde, kuidas Mari ei tahtnud, enam klassi lõpuekskursioonil Monopoli mängida, sest ta hakkas kaotama:D...tuli vihaselt ja ütles, et "ma lihtsalt vihkan kaotamist":D:D....

Jaanuar on siin imelik kuu.....inimesed on kõik kodudes peidus ja tööd üldse ei ole. Tänavad on pimeduse saabudes tühjad ja vaiksed. Eestis ma ei tea, et nii oleks...inimesed peavad pühad ära ja hakkavad siis kohe suure hooga Vargamäe Andrese kombel tööd rügama...Kõige naljakam on see, et eelmine nädal pidasid ühed taanlased Joonase majas jõulupidu...:D..ma ei oska kuidagi kommenteerida:D...aga naljakas oli see küll.

Opaaa...avastasin, et sissekanne on miili pikkuseks kujunenud.....

Hoidke mulle pöialt, et ma ikka eksamil põruks;)..

Nii kui midagi põnevat juhtub, annan teada:)

aaa.....minu praegune ja arvatavasti mõneks ajaks aadress:

Spobjergvej 26. 2. 7+8

Brabrand N

8220

Arhus

Denmark

Kasutusel mõlemad numbrid, aga üldiselt taani oma

+4541113466

+3725217066

Lund ja seiklusi:)

Miisha pluss üks pilt vanaema ja vanaisaga:)

Kõik on uus Jaanuari kuus:))

2007-01-08T11:42:00.000+01:00

Olen süüdi......see on nüüd KÕIGE KÕIGE pikem vahe, mis olen siin kirjutamisele jätnud...

Detsember oli tihe tihe kuu. Algas suure kolimishurraaga...Lihtsalt uskumatu kui palju asju meil on...esimestel päevadel ei saanud elutoas ei istuda ega astuda, sest põrand oli kola täis. Nüüdseks oleme loonud sellest kodu ja isegi päris oma mööbliga täiendanud enne täitsa tühjana näivaid tubasid. Nendele, kes ei tea, siis elame ikka samas ühikas, aga oma toad vahetasime nüüd korteri vastu välja. Meil on pisike köök ja kaks samasuurt tuba nagu enne. Bussipeatus on kiviviske kaugusel, mis tähendab, et iga hommik jookseme 30 sekundit enne bussi väljumist kodust välja. Ainus mure on see, et korter on külm nagu kelder..Eile jõudsime lõplikule järeldusele, et aknad lasevad läbi..nii, et ka pisema tuule korral kardinad lehvivad. Loodetavasti asi laabub ja peagi on meil soe. Eile näiteks lasime föönil käia 20 minutit, et tuba soemaks läheks...nalja nabani, aga hea näide sellest, milliste äärmuslike variantideni minnakse kui toas on külm....:D:D

17 detsember-2 jaanuar sai veedetud KODUS.....Enne seda käisime Kopenhaagenis Rihol külas ja niisama turisti mängimas. Jõulude ajal on seal väga vinks õhkkond. Eriti lahedad olid Tivoli ja Tussaud vahakujud....mis aegajalt üldse ei meenutanud neid inimesi, kes nad oleks pidanud olema....aga mõndadega oli jälle väga täppi pandud.

EESTI.......KODU.....aga imelik tunne.....usun, et ma pole ainus, kes niiviisi tundnud on.....Oled neli kuud ära ja tunned justkui sina enam sinna ei kuuluks....oled lihtsalt pealtvaataja ja see on imelik tunne. Kõik oli teist värvi ja õhus oli teistsugune hingus.....

Pean kahjuks praegu siit kohast katkestama, sest pean kohe hakkama targa mikrobioloogiku kombel vett analüüsima, aga luban, et jätkan kohe kui saan sealt kus pooleli jäin...

Min

freaky friday....

2006-11-26T12:49:00.000+01:00

....Ma olen nüüd 20 aastane.....juba lausa 6 päeva......naljakas....me oleme Krassuga alati rääkinud et väga jube on mõelda, et nüüd oleme me oma kolmekümnendate künnisel....aaaaaappppiiiiiii......ei.....tegelikult see on ilus number ja ma tunnen ennast tähtsana....tundsin ennast sünnipäeval ka.....sest see oli jube vahva päev. Üks Eriline äratas mu õnnesoovide ja lillede ja martsipanist roosi ja kõige suurema kingi....iseendaga:))...Sain rääkida kõigiga, kes kallid ja ema helistas täpselt 7:40....ehk siis ajal, mil ma 20 aastat tagasi ilmavalgust nägin....ta teeb seda iga aasta....ema mõtlen...helistab mulle täpselt sellel ajal....ja see on ütlemata armas. Reede õhtul oli meil tähistamine.......7 liitri punshiga:D.....Ja eile oli Miinal paha olla....ja ma polnud ainus..:D....ja Murphy seadustele kohaselt pidin ma tööle minema ja pahaolek ei olnud veel üle läinud....halleluuuja....aga õnneks kuskil tunni aja jooksul läks...

Ma pean lihtsalt kohe selle asja ära rääkima......eile juhtus kõige naljakam asi, mis minuga siiani juhtunud on.....lind sittus mulle peale....ja mitte ainult peale.....vaid näkku.....ja mitte ainult näkku vaid silma:D......ma mõtlesin, et mõni väike laps mind millegagi viskas.....aga ohh ei....üsna kiiresti taipasin, et see oli lind, mis mind millegagi viskas.....Igaljuhul tahtsime kohe lotot ostma minna, et vaadata, kas kogu see silmatäis sitta end ka ära tasus, aga ei teinud seda......loodame, et ma siiski olen nüüd ülima õnnega koos. Ma olin juba enne seda juhtumit muidugi õnnega koos....aga loodame, et nüüd olen veel suuremaga:D

Kolm nädalat koduni......ma kujutan kõike ja kõiki juba väga elavalt ette.......tahaks näha ja olla kohtades, kus kunagi olemine tavaline oli ja inimestega, kes on kallid...

vott......aga......ma pean nüüd hakkama liigutama, sest peone office (meie töötuba) ja lihtsalt nädal aega meie elatud tuba vajavad koristamist ja siis on vaja veel õppida ja sitast salli ja kindaid pesta:D:D....

Aga igasten endiselt.......ja ootan kojutulekut..

Adiosss amiiigos

Min

puhhpuhhhh....

2006-11-15T16:46:00.000+01:00

Vabandan...jälle kaua kaua möödas....

Nagu alati vahepeal igasugu asjatoimetusi olnud ja elu edasi veerenud....

Läheneb 17 detsember....ehk siis kojusõit...Tegelikult on mul kool isegi kuni 22-ni....aga jälle üks süsteem, mis on minumeelest veidi täitmatu......ehk siis mitte ükski välistudeng ei taha koju minna jõululaupäeval, vaid siiski mõni päev enne...veel enam...kõikidel programmidel algavad vaheajad eri päevadel....Süsteemid on neil siin kehvad.....ja pea, et igapäev leiab see asi tõestust.
Muidugi vahel juhtub ka ägedaid apse.....ehk siis kui meile palk kogemata nädal aega varem välja maksti ja siis koju tuli vabandav kiri.....mulle maksti kogemata vähem ja kirjas seisis, et õigeks palgapäevaks makstakse õige summa välja ja sain tasuta kinopileti, sest nad tegid sellise "kohutava" vea:D....see oli kihvt....kihvt koos kinoga.

Naljakas.......siis kui bussiga sõidan, mida ma teen päevast väääääääga suure aja.....kokku põhimõtteliselt 2 tundi, kuigi elan Arhusi linnas, kool on lihtsalt teises linna otsas.....siis võin juba vabalt magama jääda ja tean ikka, kus buss parasjagu on......sest olen kohaga ära harjunud....Täna üritasin kuidagi kiiremini koju saada.....see tähendas seda, et istusin kaks korda ümber ja kõndisin kolm kiltsa jala ja kohale jõudsin põhimõtteliselt samal ajal....aga nohhh proovida ju tasus.

See koht siin on ikka kõvastu kultuursem kui Eesti.......kohati meeldib mulle see väga, aga mõnikord ei meeldi ka.....siis ei meeldinud kui hommikul kaks väikest araabia poissi bussis üksteist peksma hakkasid.....või kui ma täna hommikul oma arvutist kramplikult kinni hoidsin, sest kaks suuremat araabia poissi mu kotti väga tahtva pilguga vaatasid......
Toredamad kogemused on töö juures.....seal on tööl väga kirju seltskond.....ntks...üks tüdruk Aafrikast...väga väga kena ja tore tüdruk....ja siis veel üks mees Afganistaanist, kelle nimi on arvatavasti Shwieb (Shwaib hääldatakse), kes on hea tuju ülevalhoidja....tema on avardanud palju silmaringi nende usu kohapealt....ja peale seda võin kindlalt öelda, et maailm ei ole mustvalge.....Ta käib seal tööl muide selleks, et teenida piisavalt raha, et ta saaks hakata tegema filmi, mis räägib islami usuliste ja mitte islami usuliste suhetest.....miks mõlemad üksteist kardavad ja miks ei peaks nii olema...

Muu elu on ikka suurepärane......väikeste eranditega nagu alati.... Eelmine reede oli Tanelil sünna ja tähistasime laupäeval....väga vahva oli...panen siia mõne pildi ka sellest:)....Nüüd on Tanel õnnelik statiivi omanik ja saab ilusaid pilte teha:))

Koolis on järgmine nädal esimene eksam ja kergelt hirm on küll nahas......see ei ole meil enam gümnaasium, kus eksamisse tuleb täpselt see, mida õppinud oled......Annan endast igaljuhul parima saagu mis saab...

Ja edasiviivaks jõuks on see, et ma teid varsti varsti näen.....veidi üle kuu ja armas koduke siit ma tulen.

Kallistan,
Ootan,

Min

..:)))

2006-10-30T21:09:00.000+01:00

Eile tähistasime.......:)

Kalevi kommid......opaaaaa

2006-10-24T18:42:00.000+02:00

Tulin tibake aega tagasi koju ja avastasin paki....emmelt.....Kõik mis ma palusin pluss veel KALEVI KOMMID....mineeeeeeeee........saladuskatte all mainin, et laud on kommipabereid täis:D.....aga ülejäänud kommid jäävad paremat päeva ootama.
Kell tiksub juba peaaegu seitsme peal....aga mul pole jaksu süübida vahvatesse paberitesse, mida on umbes 20 ja homme hakkame laboris tegema asju, mis neil paberitel kirjas.......ehk siis analüüsima veini......õpetaja oli täna väga õhinas...."Kolm liitrit veini näkku....peaks vist piisama:D:D....pärast saate proovida ka.....and then...everybody will be happy:)))" Kõik, kes arvasid, et keemia on igav.........peate vist pettuma:D.
Siin on sügis nüüd käes......lugesin just Mari bloogi.....ja pean mainima, et siin sajab ka koguaeg non-stop. See päev kui me Botaanika aias käisime korjasin lehti......punaseid....Tanel küll käskis mul need raamatu vahele panna, aga külla tuli peavalu ja naelutas mu voodisse nii, et hommikul olid laual kuivanud lehed...mida on raske ümbrikusse panna.....aga õnneks ei ole need ainsad lehed maailmas.
Jõllitan ema saadetud pesupulbrit ja mõtlen, et peaks pesumajja minema....see on siin tore koht....seal on isegi linadevenitusmasin......ükskord Taneliga üritasime linasid venitada......välja ei tulnud midagi, aga nalja sai kõvasti selle eest:)) Ja niiii lahe on vaadata kuidas riided kuivatusmasinas lendavad.
Homme öösel seisab mul ees esimene ja kes teab....vb ka viimane öövahetus. Ma saan ise tööaega valida, aga alati ei saa seda aega mida tahad......nii, et homne öine vahetus on see aeg mida ma tegelikult ei tahtnud, aga keegi peab ju peres raha ka teenima ometi....:DTahan tegelikult vaadata kas saan hakkama kella 11 õhtul kuni 7-meni hommikul kastide tõstmisega ja siis veel paar tunnikest laboris veiniga:D....kõlab jälle nagu hullumeelse jutt....aga need on need iseseisva elu võlud ja valud...
Nüüd ma ei saa enam enda eest varjata, et igatsen sõpru ja vanemaid väga....Eestisse nii väga ei tahagi kui, et kalleid inimesi näha...kasvõi hetkeks....ootan 17 detsembrit, sest siis tulen koju korraks. See siin ei ole üldse mingi selline jutt, et tahaks siit ära......hoopis vastupidi......mulle meeldib siin...ma olen siin rahul ja õnnelik......aga paratamatult igatsen TEID....siin olen hakanud väärtustama hetki, millele Eestis olles võib-olla ei mõelnudki.....Kasvõi vaikne hetk koos kellegagi, kes palju tähendab......mõeldes Krassule ja sellele kuidas vahel jalutasime ja olime vait ja nii rahul, et võisime üksteise seltskonda nautida ka vaikides......Neeme tunde igatsen koolis....kuigi mulle need koolis sugugi ei meeldinud.....ja meie sööklat igatsen.....ja söökla Marit igatsen......siin pean ühest majast teise jooksma, et endale Kantine´st midagi hamba alla saada.....muidugi on teine variant ka kihvtid masinad all-korrusel.....aga ma ei ole nende sõber.....see pole mitte ainult ükskord nii juhtunud, et masin on mu 20 kroonise ära söönud ja limonaadi vastu ei annagi......veel hullem kui kummikommimasinaga nii läheb......aaa...ja kohvimasinast saan kohvi koorega...aga suhkrut ei anna.......aga ma ju ei saa ilma suhkruta...täna võtsin ühe lonksu ja tahtsin koolile seitse ringi peale joosta:D.....Igaljuhul.....ma tahaks teha pai oma koertele.....ja ema tahaks kallistada.....ma ei teinud seda kodus olles väga tihti.....aga tahaks.....ja Mariga tahaks rattaga sõitma minna......ja Mari võiks vastu aeda sõita jälle....oiii me naeraks....ja Karoliina viiulit igatsen.....ja neid helisid.....Elizabethi linnuhääl.....ja "You´ve got a friend" ...Allani huumorisaani ja Matsi "asssssssõõõõõõõ" Marru tahaks kaissu võtta ja Raunoga vaielda.....Kärt....."ooooooo soooole mioooooo"........oehhh....kui ma nii jätkan siis lähen igatsusest lõhki..........ootan detsembrit.....samal ajal siin rõõmu tundes igast sekundist.........sest nüüd ma oskan rõõmu tunda ja hinnata......

mu jutt venis nüüd hoopis pikaks....aga kuidagi peab tasa tegema kaua mittekirjutatud aja....ja nii ma ju hetkel tunnen....ja kuidas ma seda veel teiega jagada saan......olen siin ju.....

Emblen...

Miina

üle pika pika aja....

2006-10-22T21:46:00.000+02:00

Ma tean, et on hullult kaua aega mööda läinud ajast, mil viimati kirjutasin.....ma ei jõua enam kõike siia kirjutada, mis vahepeal toimunud on....nii, et kui te ei pahanda, siis panen kirja viimased sündmused ja elamused.
Olen mitmeid kordi alustanud uut sissekannet sõnadega: Siin on mul aega....
Ometigi on järgnev sissekanne alles nüüd. Siiski.....siin on mul aega.....aega mõelda ja pühenduda. Üleüldiselt olen ikkagi sama Miina, kes Eestiski ja kui koolis oli vaja esimene suurem asi ära esitada, siis olin mina ikka oma asjad viimasele minutile jätnud ja istusin tunde laua taga......Eestis oli see asi teistmoodi, sest siis sai asju kiiresti teha......inka essee või mõni muu asi.....siin nii ei saa....8 tundi kolme keemia ülesande või probleemi kallal ei ole MITTE MIDAGI....Igaljuhul on meil esimene labori sessioon seljataga ja üldmulje on positiivne....aga Paula......kõige suurem rõhk on meie suurimal kartusel ja piinal, mida ainult Taibu oskab:D.....arvutusülesanded....selles analüütiline keemia seisnebkiJ
Reede õhtul käisime uisutamas........niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lahe.........uisud olid igatpidi jamad ja hakkasid pigistama, aga seda ei pannud tähele, sest uisutada on niii kihvt. Tavaliselt on keegi seltskonnast ikka nagu lehm jääl, aga seekord ei olnud nii.....kõik meist (mina, Tanel, Joonas, Jalmar ja Madis) olid jääl kodus.Teinekordki.
Paremate uiskudega.J
Laupäev möödus unedemaal ja teine pool päevast tööl.....ma ei olegi rääkinud. Ainult vähesed suudavad pikemat aega iga hommik enne viite tõusta, et minna tööle....Mina ei osutunud üheks neist...teisel töönädalal hakkasin hommikuti koolis magama vajuma. Peale selle kolisime uude kohta, mille tõttu lükkus ärkamine veel varasemaks...ehk siis 4:50 peale ja see on juba puhas öö....Õnneks sain tööle teise kohta. Lattu, kus minu tööülesandeks on liinilt tulevate esemete tõstmine euroalusele ja kui see täis saab, siis kile ümber, kleeps peale ja nuppu. Kõige parem osa on see, et tööaega saan ise valida. Üks vahetus kestab 8 tundi.....mõnikord tuleb raskeid asju ka järjest üsna palju tõsta ja siis olen vässu ka.....aga vahel on lihtne....siis kui liin seisab:D Igaljuhul olen rahul ja hommikuti magan hästi.
Tänane päev möödus une ja ilusa jalutuskäiguga Botaanika aias. Tegime palju pilte. Taanis on ka nüüd sügis käes.....ja kehtib seadus...sajab ei saja sajab ei saja....:D aga me hakkame juba harjuma.....
Peale on tulnud igatsus pisiasjade järele, mis kodus on aga siin mitte....aga see pole midagi ületamatut.......sest siin on mul niiiiiiii palju.
Kallistan oma Kalleid,

Min

parandus

2006-10-21T11:28:00.000+02:00

Spobjergveje 117

loodan, et nüüd midagi ei juhtunud sellest, et üks täht vahelt ära jäi...:)

Ollule ja kõigile vinkudele, kes mulle kirjutada tahavad

2006-10-18T12:30:00.000+02:00

Miina Mälgand
Spojergvej 117.1-6
8220
Brabrand
Arhus
Denmark

oehhhh.....

2006-10-09T00:18:00.000+02:00

Avastasin just nüüdsama, et kell on juba peale südaööd.......Nii palju on rääkida....aga praegu üldse ei jaksa...

Lisan siia pildid meie uuest kodust......tegemistest kirjutan homme;)))

Meie ühika plaan...seal kus on minu näpp me elamegi:))

Teisel meie maja:)

Kuigi meil on 50 riidepuud ei jäänud riiete paigutamisel ühtegi üle:))

Kallid on mul muidugi mõista riiulil....

Tuba on küll tühi, aga see on omamoodi äge...

Tarka juttu ma täna ei suuda ajada, sest silm vajub juba kinni...homme jälle päev

Kallistan,

Min

Kolimeeee...

2006-09-30T19:36:00.000+02:00

Nonii....mööda läinud jälle üks nädal täis seiklusi..
Istun praegusel hetkel veel Ellemarksvej 64 toas number 220.......siin valitseb segadus......Emme..nii ei ole siin mitte koguaeg...ainult nüüd viimased päevad......sest Martin, Joonas, mina ja Tanel kolime ära....ühikasse nimega Skjoldhoj ja neid kohti oleme oodanud juba ikka üsna kaua aega. Nädala alguses olime samas seisus nagu ikka....midagi ei teadnud...kas jääme siia või loobitakse meid kusagile mujale....aga siis ühel päeval hakkasid pakkumised tulema ja nagu robinal saime endale ühikatoad......Ja nüüd on asjad poolikult pakitud ja poolikult pakkimata ja valitseb segadus nagu tavaliselt kolimisel ikka. Segasemad ajad hakkavad nüüd mööda saama....mõnes mõttes hea aga samas kahju ka......sest kogu selle segaduse keskel jäime kõik iseendaks ja saime sõpradeks ja koos olime tugevamad ja tunne oli kindlam. Kui kellegil abi tarvis, siis keegi meist ikka aitas. Loodan, et samasugune ühtehoidmine jätkub ka nüüd, kus me kõik enam koos ei ela.

Heh......Ma olen nädal aega iga hommik, pühapäevaste eranditega, üles ärganud pool kuus ja tööle läinud......See on siiski raskem kui ma arvasin....mitte töö, aga ärkamine. Mõtlesin enne, et mis seal ikka vahet on kas tõusen tund aega varem või hiljem....vahe on missugune.......kell seitse on ikka parem ärgata kui kell pool kuus....ja nüüd, kus kolime uude kohta.....mis asub teises linna otsas.....pean hakkama ärkama praeguse poole kuue asemel pool viis......:D....nalja hakkab saama, aga pean vastu. On lootust et saan novembris vähe õhtusema töö peale.....iseloom on ikka koristamine ainult koolile ligemal ja uue ühikaelu rütmiga rohkem kaasa minev. Siin on ka teised Taani Pere liikmed eranditega töö leidnud ja elu hakkab igatpidi joonele saama.

Koolis oli sel nädalal põnevam......kuivad teooria tunnid on vahetunud laboriga.......Miina the SLOW.....jookseb ringi ja üritab oma protseduuridega iga hinna eest õigel ajal valmis jõuda.......Reede on siin "püha"päev....kui kell hakkab lähenema neljale hakatakse kiiiresti kiiresti kõiki asju koristama, et ruttu nädalavahetusele vastu rutata......:D....see on nii naljakas, sest kui sul seal fume-cupboardis alles reaktsioonid pooleli on........mis on veel ohtlikud.......siis ei ole eriti tore...:D...sel reedel jäi meil bensoolhape kuivatamata..:D...aga esmaspäeval kuivatame ära:D....
Mul on nii hea meel........Alati olen koolis õppinud kuiva teooriat ja kunagi ei ole isegi ette kujutanud kuidas asjad päriselt käivad....aga nüüd näen......ja isegi see, et reaktsioonid kulgevad aeglaselt ja vahel tuleb kaua kaua oodata......on lahe......Labor on lahe

Ma ei ole end Eesti uudistega ega üldse asjadega kursis hoidnud.........eile ole üldse selline tunne, nagu elaks Taanis.....selline tunne on nagu elaks teises maailma otsas.....täna läksin siis lehele www.tv.ee ja hakkasin sealt uudiste lõike vaatama ja "Hoia ja Keela"´t ja avastasin on hakanud jooksma mingi uus "Kodu keset linna" nimega "Helena" vaatasin esimese osa ära ja sattusin sõltuvusse........avastasin, et kui tahan asjaga kursis olla, siis pean ülejäänud 12 osa, mida näinud pole ka ära vaatama.....ohhhsaaa......vaatasin ära lausa kaheksa osa.....ja siis enam ei jaksanud....vaatasin kohe kõige viimase .....Tuli meelde kuidas ma kodus elades alati bussi pealt koju jooksin, et koos emmega saaks "Kodu keset linna" vaadata.....see oli traditsioon........

Järgnev nädal on keeruline....kolimine, sisseseadmine, harjumine, kell pool viis tõusmine, labor ja kvaliteetaeg erilistega.....aga järgmine kord on palju jutte jälle, mida siia kirjutada....

Laisklen nüüd siin edasi kuni veel saan...:)))

Ps. Uue aadressi täpsustan
Psss. Panen ühe pildi maailma armsaimast pisikesest koerast, kelle oleks hea meelega tänavalt kaasa võtnud......ta ei olnud nagu tavalised pisikesed nässid.......ta oli sõbralik ja nunnu.....vaadake ise

Teie Min

Kollektiivne popipäev emotsioonidega....

2006-09-21T13:51:00.000+02:00

Tere tere vanakere, nagu ütleks Bert oma päevikutes. Eelmisest sissekandest on palju aega möödas.....
Eelmisest nädalast nii palju, et see oli mulle raske ja emotsionaalne ja ma ei suutnud päris mitu päeva panna oma tundeid sõnadesse. See nädal on siiamaani olnud juba hulga positiivsem ja palju asju on juhtunud.
Siiski siiski...eelmise nädala kaks tipphetke: mu kõige kallima papsinässi sünnipäev ja laupäeva õhtu Tanel aka Mopsiga mere ääres...Meri oli tuuline, kuid see oli hea, sest viis endaga kaasa kõige mustemad mõtted ja tunded...Olin ülirõõmus, et laupäeva hommikul oli ilus ilm sooja päikesega. ....tundsin end Eestile veidi lähemal ja kõigile, kes käisid Keeksi ärasaatmisel. Keeks oli Päikeselise päeva kuhjaga ära teeninud...et Päike siraks taevas ning kuivataks pisaraid, mida oli niii raske tagasi hoida.

See nädal on läinud kiiresti......iga uus siinveedetud nädal möödub aina kiiremini...Eelmine nädal sai juba kuu aega siin täis. Juba nii palju??!! Arhus on saanud koduks..ja kõik siin on armas ja kodune...ja ma ei väsi mainimast, et see koht on nagu muinasjutu linn...väga kaugel tööstuslikust Tallinnast. Olen päris palju jalutanud koolist koju....vahemaa on 4,5 km aga see on suurepärane võimalus olla veidi iseendaga, kuulata muusikat a nautida ilusat vaadet linnale (terve tee koolist koju on mäest alla) Alguse raskustest hakkame üle saama ja asjad loksuvad vaikselt paika. Olen palju mõelnud, et kogu siinne olemine on nagu mingi lõbus laager.....mis kestab kaua kaua....See ju ongi ühikaelu...:)) a Iseseisva elu algus...PÕNEV..

Esmaspäeval...või oli see teisipäeval, kes seda enam mäletab, oli meil Hullude Keemikute õhtu. Panime selga oma laborikitlid ja ette kaitseprillid ja võtsime kätte spaatula ja uurisime vesipiipu... ja Joonase mikroskoopi....(piltide autor Mops) ...Martin alias Dr. Tootsie (Tegelikult Tootsi, aga Taanlastele meeldib Tutsi öelda ja see sobibki talle rohkem) Ja Nurse Mälgand....
Palju pilte, vesipiip piimaga, Moby ja nalja nabani...

Ehitajatel on vaba nädal, samal ajal kui meie, Keemikud, usinalt õppima peame......urrrr...Teisipäeva õhtul otsustasid Ehitajad pidutsema hakata ja meelitasid meidki melu sisse......õhtu lõppes järgmise koolipäeva jaoks liiga hilja. Minul oli mitteminemiseks põhjus- madala vererõhutõbi...uimasus...aga Madis ja Martin magasid lihtsalt sisse....nii, et meil oli kollektiivne popipäev:)....

Head uudised!!!....Saame ehk hoopis siia ühikasse jääda....mis oleks suurepärane, sest siin on esiteks kõik olemas, teiseks see asub väga hea koha peal.....kool, linn ja töö on lähedal....Ma ei väsi mainimast, et see kus oled, kellega oled ja kuidas oled....ongi KODU
Kas ma ütlesin töö??...ütlesin.....Ma sain tööd....see juhtus välgukiirusel eile....tutvuste kaudu nagu siin enamik asju käib....Ehk siis....koristan sulgpalli väljakut 6-8 iga hommik v.a pühapäev kaks tundi...kuigi tegelikult kulub selleks ainult tund aega.....super onju....töö on lihtne...ainus raske asi on varajase ärkamisega leppida....aga kogu ülejäänud päev on ju peale kooli siis vaba....nii head kohta ma polekski oodanud...nii, et tööga on korras nüüd:))

Eile tegime oma ühika kahele korrusele kapsahautist Eesti moodi......Taanlased krimpsutasid nina....liiga "mage" nende jaoks....siin on asjad tõesti soolased.....aga see-eest saime meie üle pika aja korralikult süüa...:)) Ja see tuli meil tõesti hästi välja kaa.....nii, et ise olime rahul ja see ongi kõige tähtsam....Meil on üldse siin väga tore komme kuuekesi koos süüa teha ja siis koos süüa....Igaüks annab oma panuse..nii on kergem ja hea ühtekuuluvuse tunne on.....kuigi iga laupäev võiks olla pannkoogi päev....siiani on meil neid üks olnud...aga seegi ju asi:))

Ma lõpetan nüüd oma romaani ja loodan, et saite toimuvast aimu...

Ps. Mõned andmed:

Minu Taani nr: +4541113466
Aadress: Ellemarksvej 64, Arhus 8000 C, Denmark (room 220)
Pildid: www.album.ee/mintshik

Pss. Olen hakanud suurt rõõmu tundma paberpostist....nii, et andke tuld...

Igatsen,
Teie Min

....

2006-09-15T19:25:00.000+02:00

On Hommik käes.....mäe tagant tõusmas on.....PÄIKE....
Nüüd jälle läed....Sa tead ma toon uued.....ÕIED.....SULLE
Kas Sa kuuled.....kas Sa näed....kas Sa aimad....kus on VÄED
Kui kauaks jääd....oota mind....kallis
Seal kaugel mäel.....lillelõhnu on .....SULLE
Järv ühel pool......teisel pool......PÄIKE.......
Vihmakäes......taevas helkimas........VÄIKE......PÄIKE
Kõnnime koos......vikerkaarel.......jalge alla....jäävad värvid....
Kas Sa kuuled......Kas Sa näed....Kas sa aimad......kus on Mäed.........

Laulud seletavad vahel rohkem ja tuletavad paremini meelde kui palju sõnu...........Üritasin kaua kaua midagi kirjutada aga ei tulnud välja.......

Loodan, et see koht kus Meie armas Keeks nüüd on......see parem koht.....et see on just nimelt koht kus on üüratult palju päikest, suur järv....mäed ja vikerkaared...Kui Ta kõnnib siis jätab jalge alla sama palju värve, kui jättis siin kõigi meie südametesse.........

Ja homme olgu päikesepaisteline päev.......Kui Keeks ise kohal oleks, siis ta vannuks kõigil suud ja silmad täis vihma eest......

unustasin

2006-09-13T16:14:00.000+02:00

ma peaks ju nüüd ka pilte saama üles panna.....:) see on Frodo jakk...Kuninganna armastab meil kujusid:)

Mina siin interneti keemia ja rõõmsa meelega:)))

2006-09-13T15:49:00.000+02:00

Juhhhei.....lõpuks ometi sain oma arvutisse interneti.....kuidas ma küll Eesti tähti igatsesin.
Kuulsin, et Mari ja Oliver on haiged....meil on siin ka paljud tõbised....eks see tuleb sellest kavalast ookeani tuulest.....mina olen õnneks ainult valusa kurguga pääsenud.....ja see oli nädalaid tagasi ja korraks. ptui ptui ptui muidugi..
Täna lõppes mul kool kell kaks....peale nelja keemiat.....otsustasin koju jalutada....4,5 km ja tunnike. Ilm on selge, päikeseline ja soe...nii, et jalutada oli mõnna....muusikaga loomulikult...ilma ei saa... Ma peaaegu, et oleks täna koju jäänud, sest migreen kummitas.....aga tänu maailma parimale arstirohule:))) juhtus asi, mida tihti ei juhtu.....peavalu võttis jalad selga ja kadus kus see ja teine:).....ja mul on väga hea meel, sest ma ei oleks tahtnud tänast päeva koolis vahele jätta....Kui ma kodus raamatuid loen....siis ma ei saa mittte midagi aru.....noo mitte midagi....aga koolis tuleb selgus pähe....Täiesti hämmastav......kas suudate uskuda....kui sul on mingi asja sees mingi aine, siis peab sellele panema sildi....loogiline onju....aga selle sildi tegemine võtab hiiglama kaua aega, sest sinna peale on vaja kirjutada hiiglama palju asju......numbreid, mis tähistavad aine kahjulikkust inimesele või keskkonnale olenevalt mingi aine protsendilisest sisaldusest, mis tuleb ka välja arvutada (Paulaaaaa......see on see sama, kus meil Taibu abi vaja läks:D) Alguses käib asi numbritega ja siis pärast kirutad veel kõik sõnadega inimkeeles välja......ja kõik see ainult sildi jaoks. Alles nüüd saan aru kui peene teadusega meil siin tegemist on.....See kõik ei heiduta mind üleüldse....tahan seda asja täie innuga ikka õppida...:)
Täna sain veel ühest asjast aru.....miks on hea, et ma just siin õpin....Siin väärtustatakse neid samu asju, mida minagi väärtustan....on palju erinevaid moodusi õppimiseks ja õpetamiseks....Mina ise pean valima endale sobiva....aga nemad annavad mulle võimaluse selleks.....ma võin lugeda ennem tundi või peale tundi.....teha rohkem ülesandeid kui see mind rohkem aitab. Siin on palju erinevaid värve.....ei ole mustvalge nagu Eestis......see ei ole midagi isiklikku...on, aga ainult minu jaoks....see sobib mulle siin paremini kui ükski teine süsteem..ja ma olen väga rahul.

Teie Min

....mina ja shaaa tåht

2006-09-10T19:44:00.000+02:00

vabandan...igakord kui vajutan shaad.....publishib ta mul postituse åra.....:D

Igaljuhul oli vøørustajaks Tshiili Hispaania verd Patricio...kes mångib suurepåraselt klaverit...teab køiki maailma lugusid ja tantsib håsti salsat. Pårast mindi veel linna peale ja kluppi, aga Meie vajusime åra, sest uni tuli peale......Tagasi kodus sai veel yks unine piljard mångitud....mina sain looomulikult påhe....nagu tavaliselt:D:D.....ja tånane påev hakkas meie aja jårgi kell 15.....tegime piimasuppi....Ja siin ma nyyd istun.....juba mitmendat tundi.....aga kohe kohe låhen øppima.....tark keemik nagu ma olen:D:D

Ps. Paula........AMNIOOOOON...:D:D....
PSS. Mul on maailma køige coolim ja armsam ema, kes tegi spetsiaalselt minu pårast endale blogi.....ta kasutajanimi on Mamps;))))))

Igatsen,
Pikajutumeister!!

Nådalavahetus korvpalli ja unega:)

2006-09-10T19:11:00.000+02:00

Tere mu kallid:)

Meil on siin arvutiruumis praegu naljakas miljøø.......kursavend Madis keerutab toolil ja hyyab "karusell"....

Nådal møødus yldiselt våga positiivsetes emotsioonides. Koolis pole veel kogu programm tåit hoogu sisse saanud, aga lahe on ikkagi......jårgmised nådalad on teooria ja laborisse vaevalt satun, aga kavatsen pyhenduda, et laboris tark ja teadja olla:)...
Elukohaga pole ikka midagi selgunud..:) ¨Yhikajårjekorra parim number on 26 ja halvim 458 .....

Nådalavahetusest siis:

Reedeti yldiselt tåhistame siinoldud uue nådalanumbri tåitumist ja seega alustasime ka sellel reedel varakult. Ehitajatel oli vaba påev (selgituseks nii palju, et minu koolis saab øppida rahvusvahelisel kursusel erialasid: Multimedia design, Building Technician, chemical and biotechnical science ja mingi IT vårk.....nimetame erialade kaupa: keemikud, ehitajad ja multimeedia disainerid....eestlastest ma ei tea, et keegi IT øpiks...) Igaljuhul oli ehitajatel vaba påev ja keemikutel kaks tundi.....pårast meie ehk siis keemikute kahte tundi, tutvustasid kolmanda semstri CBA (chemical and biotechnical analyst) tudengid meile Friday Bar´i......mida meil kutsutakse Dilution Area´ks.....(Dilution´eid teeme mikrobioloogia laboris) Ølu maksab 5 dk ja limonaad ja yldiselt iga reede peale tunde saavad øpilased seal kokku ja toimub Hygge (Marr teab, millest ma råågin) Møni meie seast suutis ennast neljast øllest purju juua (Martin, keemik, yks Poistest) ja kodutee oli våga naljakas....Mina ja Madis( keemik, yks Poistest) piirdusime limonaadiga. Ølut pole ma jooma øppinud ja ei tea kas see saabki juhtuma. Koju jøudes vøtsime peale Ehitajad ja låksime yhe Multimeedia disaineri Marke juurde kylla. Ta elab ysna teises linna otsas Skjoldhoj kollegie´s, mille elamisjårjekorras ka køik meie siin ajutises yhikas oleme. Yhikakompleks on YLISUUR......nagu laburynt ja ehitus imelik....aga kui see on meie ainus vøimalus, siis varsti elame ka meie seal. Selle yhika tee peale jååb idamaine kaubanduskeskus Bazar West kust saab muu seas yliodavalt vesipiipe ja selle tubakaid.....ja KEBAB ON SUPERLUX...ja odavalt saab ka puuvilju....selliseid, millest Eestis ei osaks unistadagi. Kåisime igaljuhul ka sealt låbi. Hiljem låksime låtlaste ja leedukate uut elukohta yle vaatama. Neil oli seal suur pidu. Kogu sealne aeg oli VÅGA NALJAKAS...
Eile toimus siin Århus´is Eesti-Taani korvpall. Eestlasi oli kohal ysna palju. Kuigi Me saime yhe punktiga kaela oli ikkagi pønev mång ja tundsin end veidigi kodule låhemal. Øhtul kåisin Ehitajate klassipeol...Neil on våga rahvusvaheline seltskond, mida ei saaks øelda meie kohta (kolm eestlast, yks poiss Islandilt ja viis Taani tydrukut) Ja peale selle on neil veel ka vanusevahe køigil pønev.......køige vanem on 49 aastane mees, kes oli "veidi" kivis ja purjus eile:D......V66rustajaks oli Hispaania T

Roheline sygis...

2006-09-06T20:01:00.000+02:00

....Ennem veel kui alustan oma jutuga.....igatsen køiki praegu niii våga, et ma jookseks robinaga koju kui saaks teid køiki kasvøi korra kallistada....ja siis robinaga tagasi joosta.

Rååkisin just Marruga ja kuulsin, mis køik vahepeal teinud on ja kuidas neil låinud ja tøesti....mul on tunne, nagu oleksin siin juba aastaid olnud.....
Viimased kaks-kolm påeva on olnud vihmased ja tuulised, aga tuju on hea ja meel røømus siiski.....
Mul oli igapåev møte, et kirjutan siia nådalavahetusest....kuidas meil oli reedel pesupåev ja kuidas Poisid ei teadnud, millist pesu kokku panna ja kui palju pulbrit panna ja kogu asi løppes sellega, et pesu pesi ilusti ja Martin (yks Poistest) mediteeris pesumasina peal....kuigi see ei aidanud pesul puhtamaks saada. Tahtsin kirjutada sellest kuidas laupåeval kåisime Naistefestivalil....ehk siis muusikafestivalil, mis oli pyhendatud naistele....ja kuidas mul oli esimene klaustrofoobiline hetk.....jåin rahvasumma sisse ja tunne oli nagu ei oleks enam øhku....paha tunne oli.....aga tånu Tanelile (yks Poistest) sain sealt rahvasummast vålja ja køik sai korda. Øine Århus on sama ilus kui påevane. Siis tahtsin rååkida kuidas pyhapåeval puhkasime ja tuulest viidud olime, sest tuul oli tøesti køva.....ja siis kuidas ma laboris demineraliseeritud vee asemel byretti hoopis etanooliga pesin.....ja kuidas ma eile laboris køik kohad metyylsinisega tåis pritsisin, sest ma ei oska veel håsti pyretti kasutada......aga køik see kogunes kokku, millest rååkida tahtsin.....ja tuli nyyd lyhendatud kujul vålja....

Siin on tore.......

Teie våike keemik

Tåna on parem kui varem....:)

2006-08-31T17:06:00.000+02:00

Lugesin siin oma eelmist sissekannet ja ma loodan, et ma teid åra ei hirmutanud, sest ma ise kyll ehmatasin åra..........ma olin valel ajal arvutiga......samas.....tåpselt nii see asi oligi tollel hetkel......Pårast sai køik yhika komandandiga selgeks råågitud ja tånavale me ei jåå....natuke linnast vålja kyll...teise ajutisse yhikasse......ja ega ta meie yle våga røømus ei ole.....aga nohh....tema arvamus meid huvitama ei peagi.....igaljuhul on tåna køik palju lillelisem ja parem.....
Eks kogu see vihahood ja røømuhood tuleb sellest, et siin on køik uus ja teistsugune ja vajab harjumist.......tunded on åårmusest åårmusesse....

Tahtsin tegelikult rååkida.....sellest, et need køige rahulolevamad hetked on tulnud minu juurde siis kui olen koolis kåinud......midagi suurt veel ei toimu.....aga kartsin ka pisemaid asju.......ja hetk kui astusime laborisse jåttis mul syda paar løøki vahele.....see on minu koht....ja minu asi......ma olen vågagi øiges kohas....see on kirjeldamatult hea tunne ja see viib edasi......Nii, et påike paistab ilm on hea ja siin on asjad hetkel håsti.....

Kallistan,
Min

Haigemaja

2006-08-29T15:51:00.000+02:00

Ma ei møista Taanlasi ja nende asjaajamist..........See ei ole normaalne, mis siin toimub....just kui sa arvad, et enam hullemaks ei saa minna, siis oooooo ei.....hullemaks saab alati minna.....Praegu teatati meile køigile just, et peale selle, et meid umbes paari påeva pårast yhikast vålja tøstetakse, lubatud kahest kuust poolteist kuud varem......peale selle peame me siin veel mingitesse muudesse tubadesse ymber kolima.......et siis jube vahva on kolida kokku oma suuuuuur kohver ja lihtsalt suur kohver ja kogu muuu kodinatekari......lihtsalt selleks, et kolm tuba edasi kolida...........Ma olen hetkel niii tige, et tuld purskab silmadest ja kørvadest vålja..........Tåna kåisime oma paljuarmastatud Kollegie kontoris, et teada saada, et EI OLE TUBE.....ja neid ei tule ka arvatavasti ennem detsembrit.........Ja kui kellegi kåest kysida, et mis ma nyyd edasi tegema pean.......siis kehitatakse meile ølgu.....ja øeldakse, et meie ei saa midagi teha.........
Ma tuleks siit jooksuga koju tagasi, kui mulle ei meeldiks see, mida ma siin øpin.......aga see ongi just see, mida tahan...........ma ei jåtnud tervet oma elu Eestisse maha selleks, et siin niiviisi vastu påid ja jalgu saada.........

Møtlesin karmilt ennem kui siia kirjutama hakkasin, et kas on ikka vaja kirjutada........aga nii mul siin låheb.......Isegi lootusetus olukorras olen ikka naeratanud ja møelnud, et ei ole hullu........ja arvatavasti naeratan veel oma kohvrite otsas tåna ka...........lihtsalt teadmiseks køigile, et Maailma Ønnelikumas Riigis ei ole lood yldse våga ønnelikud......

Kåisin tåna esimest korda laboris........kirjeldamatult lahe........

Teie tige herilane

Hygge:))

2006-08-24T18:53:00.002+02:00

Hei søbrad.....

Halvad uudised ennekøike...Interneti enda tuppa saan alles jårgmisel nådalal, aga asi seegi muidugi...
Oehh peale viimast sissekannet on siin elu ikka palju rohkem keema låinud........Kaisa......Køik Aarhusi H&M said mul nåhtud ja kåidud......:))) Niii palju ilusaid asju, et mine vøi lolliks.....siin on Madonna kollektsioon praegu våga popp.....muide......Madonna asub minu yhikast praegu mitte våga kaugel.....maksimum paarkymmed kilomeetrit.....tal on siin tåna nimelt kontsert.....ja Kaisa ja Kratt.......9 septembril esineb Eskobar........miuuuuuuuu.....oleks ma rikas, siis kindlalt låheks ja vøtaks teid ka kaasa....
Linnaga olen nyyd tutvust teinud veidi rohkem.......eile sai kursavenna Taneliga kåidud tyrgi linnaosas vesipiibu jahil.....siin on need niiiiiiiiiii palju kvaliteetsemad ja odavamad kui Eestis......muide...see øhtu kui køik Eestlased siia yhikasse kohale olid saabunud sai vesipiip ka kohe jårele proovitud.......oioioiiiii.......myndi tubakas ja køikuvad eestlased yhika koridoris.....
Kuna ma olen siin ainus eesti tydryk ja omadega suhtlen ikka køige rohkem, siis nimetan oma kursa ja koolivendi edaspidi lihtsalt poisteks, sest nii on lihtsam......igaljuhul øpetavad Poisid mind piljardit mångima......:)) kahe kuu pårast olen proff valmis....nii, et hoidke alt:))

Oehhh......jålle on niiiii palju rååkida, et mine vøi lolliks.......:)) avastasin klaviatuurilt just ågeda tåhe¨....aga kaotasin selle nyydsama åra ka jålle.

Igaljuhul.......enne tånast esimest koolipåeva sai siin omapåi linnaga tutvust tehtud ja puhata veel nii palju kui annab.....Tåna oli siis esimene n.ø koolipåev.......Saime køik koolis kokku hommikul......Mina olin jållekord Juhtutt:))), kes Poisid kohale viis....Seal tutvusime teiste saatusekaaslastega........jessss.......tydrykud......ma ei olegi ainus:))......Lihtsalt møni oli endale ka påris elukoha juba leidnud.......mis pani minu tegutsema.......tahaks hullult ikka påris oma tuba.....Tåna vaatasin tøøkuulust...arvatavasti saab minust siiski alguses postiljon.........nådalapåevadel peab post olema kohal ennem 6:30.........mis tåhendab......et tøøle tuleb asuda 3:30.....mis tåhendab, et magama tuleb minna umbes kell kuus øhtul:)).....Aga møelge......påris oma tuba.....tasub vaeva nåha.......
Tåna siis tutvustati meile Taanit yldiselt......ja registreerisime endid Taani kodanikeks åra.........Våhemalt yks asi kaelast åra...hiuuhhh....nyyd on veel haigekassa ja tøø ja elukoht......niitoreniitoreniitore....elukoha otsing ongi køige suurem vaev ja mure.........sest sellel aastal on Aarhusis rekordarv yliøpilasi ja ylla ylla Taanlased on eelisjårjekorras........

Aga ma igatsen våga våga koju.......ja Karr ma ei ole mingit pidi kaugeks jåånud......siin vajab see køik sisse-elamist........praegu on see nagu tore reis vesipiibu ja piljardiga.......nyyd muidugi hakkab kool......aaaa.....ja muide......mis te arvate kas mina ja kaks teist eestlast oleme ainsad chemical and biotechnical science´i tudengid vøi jaaa:D........saame vist asja eriti selgeks.....sest kolmele on kergem øpetada kui kolmekymnele...
Igaljuhul...........umbes kolmkymmend viis korda påevas møtlen kui våga palju mul koju maha jåi.......møni asi kisub kohe eriti Eestisse........møni sydamesopp....

Miina /pikajutumeister......

Ja nagu yks våga eriline inimene yltes......Kaugus ei ole takistus, vaid hoopis låhendaja ja tøekandja...

Hei kallid:))

2006-08-21T10:54:00.000+02:00

Miina on nyyd pårale joudnud, nagu vøib nåha ka minu tåhtdedest..:)

Eile øhtul kui istusin oma imetillukeses yhikatoas tuli kole tahtmine peale midagi kirjutada.....tulin siis aga alla arvutituppa.....(minu toas veel netti pole....aga kooli minnes saan paroolid ja vårgid ja siis saan olla 24/7 teile kattesaadav)...
Saatsin just vanemad åra.....nyyd olen siin tåitsa yksi.....tåna tuleb muidugi kursavend Matu ja siis on våhemalt yks saatusekaaslastest kohal:)) Tegin juba kaardi peal køik selgeks, kuidas kesklinna saab.......ja hiljem låhengi linna....eile kåisime seal ka....aga omaette minna on ikka hoopis teine asi......eriti sinna tånavale kus kaks H&M on:)))...ja Marr....ma leidsin yhe koha asjadest, mis olid pildil yles....ARoS-e...aa ja need Matilde shokolaadipiimad ka:))...pole veel proovinud, aga teen seda kindlasti..
Køik on praegu sasipuntras....tahaks nii palju øelda, aga muljeid on nii palju, et køik låheb kahurist låbisegi....
Arhus on superilus linn......køik on roheline...pargid on ylisuured.....see siin on minu koht......vaja lihtsalt sellega harjuda....eile søitsin kooli juurest ka møøda....mølemast...nii laborist kui ylikoolimajast...need asuvad teine teises linnaotsas....mul tuleb kiiresti endale ratas muretseda.....muidu saab must veeel supersportlik tibi, kes årkab iga hommik kell 5, et kaheksaks kooli jøuda....våike jooks ja no problem..aga rattaga saab siiski paremini......nii 8 km sinna ja tagasi:)
Siin on MERI........ja mere åårest låheb jalg- ja rattatee....ja see suuur park asub siin kohe yhikale ligidal, et kui ma løpuks viitsin ennast homme hommikul yles ajada, siis lahen sinna jooksma....
Inimesed on ilusad ja teevad sporti....panevad ennastki sporti tegema.....
Siin yhikas on lahe kord......køøk on køigi peale ja syya vøib køike...Palle (yhikakomandant) ytles eile, et hommikusøøk on 6:30-8:00 ja siis vøib kooli ka sandwitche kaasa teha.......aga 6:30 on ilmselgelt minu jaoks liiga vara.....eile ja tåna våhemalt oli:)

Ma nyyd lahen.......linna uurima:)))

Igatsen køiki niiiiiii våga.....

Min

Kaks päeva ja närvid pingul....

2006-08-16T11:09:00.000+02:00

Tere tere minu uus blooog.....

Lahkumiseni on kaks päeva...isegi enam mitte nii palju.....mul on tunne, et nii palju on teha, et kõik jääbki tegemata......Eile võtsin lahti esimese oma kohvritest ja panin sinna kolm asja....täna tarisin ka teise ja suurema kohvri välja, aga ei ole veel jõudnud seda täitma hakata......Iga paari minuti tagant käin õues koeri imetlemas....igatsen neid juba praegu......emotsioonid on laes ja reisinärv on ka juba sees. Küll kõik laabub ma tean, aga sellist sasipundart ei ole mu peas, südames ja kodus veel kunagi olnud.

Näeme Taanis mu kallid:)

Min